Coincard

Aukštaitija ei ole kindlate poliitiliste piiridega haldusüksus, vaid Leedu ida- ja kirdeosas paiknev ajalooliselt ja etnograafiliselt määratletud kultuuripiirkond. Selle nimi tähendab ligikaudu „kõrgmaad“ ning vastandub Žemaitijale ehk läänes asuvale „madalmaale“. Sõltuvalt sellest, kas lähtutakse keelelistest, ajaloolistest või rahvaluulelistest tunnustest, võib piirkonna ruumiline määratlus erineda.

Sellel alal paiknesid keskaegse Leedu varased võimukeskused. Nende hulka kuulus Kernavė, mis tõusis 13. sajandil esile poliitilise ja majandusliku keskusena. Ka Vilniuse ümbrus arvatakse Aukštaitija kultuuriruumi. Nendest idapoolsetest tuumikaladest arenes Leedu suurvürstiriik, mis hõlmas hiljem suuri osi Ida-Euroopast. Nimetus Aukštaitija on tuntud juba keskaegsetest allikatest ning seda kasutati Žemaitijast eristamiseks.

Piirkonna kultuurilise eripära seisukohalt on oluline ka keel. Aukštaitija murded moodustavad koos Žemaitija murretega ühe kahest suurest leedu keele murde­rühmast. Tänapäeva leedu kirjakeel põhineb eelkõige lääneaukštaitija murretel. Piirkonna sees on siiski märgatavaid keelelisi ja rahvaluulelisi erinevusi. Seetõttu ei viljeleta traditsioonilisi ehitusvorme, laule, tekstiile ja kombeid kõikjal ühtemoodi.

Piirkonna vapi rüütel seostub Leedu heraldika ning keskaegse sõjalise ja võimutraditsiooniga. Teda ei tohi siiski samastada Leedu riigivapi „Vytis“ ehk ratsa­rüütliga. Aukštaitija vapp on piirkondlikku identiteeti kujutav uusaja heraldiline esitus; inglid on vapikilbi hoidjad, nagu neid tuntakse Euroopa vapikunstist.

See väljaanne kuulub Leedu tegelemisse oma etnograafiliste piirkondadega. Kuigi neil ei ole iseseisvat riiklikku ega halduslikku staatust, on need murrete, pärimuse ja piirkondliku enesemääratluse pidepunktid. Mündiseeria kannab selle kultuurilise jaotuse üle kogu riigis ning euroalal käibivale maksevahendile.