Prantsusmaa · Asterixi 60. sünnipäev

Väljalaskekuupäev7. juuni 2019

Kogutiraaž310 000

ELi maksimum310 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstASTERIX / RF / 2019

DisainerAlbert Uderzo

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Münt meenutab koomiksitegelase Asterix 60. aastapäeva; tegelase lõid 1959. aastal René Goscinny ja Albert Uderzo. Motiivil on Asterix profiilis oma tiivulise kiivriga, ümbritsetuna loorberitest ja tema 60. sünnipäeva tähistavatest rooma raidkirjadest. Ülal on „ASTERIX“, all „RF“, mis tähistab République Française.

Motiiv

Asterix on 60 aasta jooksul olnud tõeline Prantsuse kultuuri sümbol. Ta loodi 1959. aastal stsenarist René Goscinny ja karikaturist Albert Uderzo poolt ning gallialase kehastusena esindab ta oma intelligentsuse ja kavalusega prantslast. Lisaks kunstilisele aspektile on Asterix tänapäeva ühiskonna humoorika kujutamise tõttu juba aastaid rahvusvaheliselt väga kuulus. Alates loomisest on ta tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu keeltesse ja ta on väga populaarne. Näiteks Saksamaal on Asterix sama tuntud kui Prantsusmaal. Teda tuntakse juba aastaid ka Ühendkuningriigis, Madalmaades, Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Skandinaavias. Prantsuse tegelaskujust on Asterix kujunenud Euroopa koomiksi sümboliks.

Motiivil on kujutatud „Asterixit” profiilis koos tema kuulsa tiivulise kiivriga. Teda ümbritsevad loorber ja Rooma raidkirjad, mis viitavad tema 60. sünnipäevale. Ülaosas on kiri „ASTERIX” ja selle all vermijariigi tähis „RF” („Prantsuse Vabariik”). Vermimisaasta „2019” koos Prantsuse rahapaja tunnuse ja mündimeistri märgiga paikneb allosas.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Asterix ilmus esmakordselt prantsuse noorteajakirja „Pilote” esimeses numbris. Tegevus toimub umbes 50. aastal eKr, pärast Gallia vallutamist Julius Caesari poolt. Keskmes on Armorica rannikul asuv väljamõeldud küla, mis osutab vastupanu Rooma võimule. Selle elanikud võlgnevad oma jõu druiid Miraculixi võlujoogile. Asterix lahendab konfliktid enamasti leidlikkuse abil, tema sõber Obelix, kes lapsena võlujoogi katlasse kukkus, kehastab aga kehalist jõudu.

Sari kasutab ajaloolisi nimesid, paiku ja sündmusi, kuid ei pretendeeri ajaloolisele täpsusele. Rooma riik ja mitmesugused antiikrahvad moodustavad pigem raamistiku sõnamängudele, karikatuuridele ja vihjetele tänapäevale. Tegelased rändavad muu hulgas Britanniasse, Hispaniasse, Helveetsiasse ja Egiptusse. Seejuures liialdatakse teadlikult rahvuslike eripäradega. Samuti parodeeritakse ladinakeelseid kõnekäände, bürokraatlikke toiminguid, poliitikat, reklaami ja tänapäevaseid argiharjumusi.

Kahe autori tööjaotus oli alguses selge: Goscinny kirjutas stsenaariumid ja dialoogid, Uderzo joonistas lood. Pärast Goscinny surma 1977. aastal jätkas Uderzo sarja üksinda. Hiljem võtsid töö üle teised autorid ja joonistajad. Lisaks albumitele valmisid multifilmid ja mängufilmid, kuuldemängud, mängud ning prantsuse teemapark. Sarja levikule aitasid oluliselt kaasa tõlked, milles kohandati sõnamänge ja piirkondlikke kõnepruuke sageli vastava sihtkeele järgi. Saksa keeles kujundas keelekasutust alguses Gudrun Penndorf.

Prantsuse mälestusmündi valiku põhjuseks on Asterixi pikaajaline kohalolu prantslaste ja eurooplaste igapäevaelus. Asterix ühendab gallia mineviku populaarse kujutise tänapäevase satiiriga. Ümmargune aastapäev andis seetõttu Prantsusmaale võimaluse austada esimest korda prantsuse 2-eurosel mälestusmündil koomiksitegelast.