Prantsusmaa · Simone Veil

Väljalaskekuupäev26. juuni 2018

Kogutiraaž15 021 000

ELi maksimum15 000 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstSIMONE VEIL / 1937–2017 / RF / 2018

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmünt on pühendatud Simone Veilile, naiste õiguste eest võitlemise juhtfiguurile, Auschwitzisse deporteerimise üleelanule ja Euroopa Parlamendi esimesele valitud presidendile. Motiivil on kujutatud tema portreed koos vanginumbriga krael; taustal on kujutatud Europäisches Parlament ning tema nimi ja eluaastad. Veil võitles 1975. aastal vastu võetud raseduse katkestamise seadustamise eest ning oli alates 2008. aastast Académie française'i liige.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud naiste õiguste eest võitlemise juhtfiguuri Simone Veili portreed. Simone Veil, sünninimega Jacob, suri 2017. aasta juunis 89 aasta vanuselt. Ta elas üle Auschwitzisse deporteerimise ja temast sai üks Euroopa ülesehitamise tähtsamaid tegelasi. Aastatel 1979–1982 oli ta Euroopa Parlamendi esimene valitud president. Ta seisis raseduse katkestamise seadustamise eest, mille nimel ta tegutses ja mis sätestati 1975. aastal tema järgi nimetatud seadusega. Alates 2008. aastast oli ta Académie française'i liige.

Tema vanginumber on kujutatud krael. Taustal on kujutatud Euroopa Parlamenti ning seal on tema nimi, sünni- ja surmaaasta, riigitähis „RF“, väljalaskeaasta „2018“ ja vermimärgid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Simone Veil sündis 1927. aastal Nizzas juudi perekonnas Simone Jacobi nime all. Prantsusmaa Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta 1944. aastal ja küüditati koos mõne pereliikmega. Pärast Auschwitz-Birkenaut saadeti ta veel mitmesse laagrisse; Bergen-Belseni koonduslaagri vabastamise ajal 1945. aasta aprillis oli ta seitsmeteistkümneaastane. Tema vanemad ja vend ei elanud natsionaalsotsialistlikku tagakiusamist üle. Hiljem rääkis Veil avalikult holokaustist ja pühendus selle mälestuse jäädvustamisele.

Pärast sõda õppis ta õigusteadust ja politoloogiat. Kohtuniku ja ametnikuna töötas ta muu hulgas Prantsusmaa vanglate halduses. Seal tegeles ta eelkõige naiste vangistustingimustega. 1974. aastal sai temast president Valéry Giscard d’Estaing’i valitsuse tervishoiuminister.

Tema järgi nimetatud raseduse katkestamist käsitlev seadus sündis poliitiliselt ja ühiskondlikult teravalt vaidlustatud olukorras. Raseduse katkestamine oli Prantsusmaal üldjuhul karistatav, kuid seda tehti sellest hoolimata, sageli ohtlikes tingimustes. Veil kaitses seaduseelnõu 1974. aasta novembris Rahvusassamblee ees. Seejuures langes ta ägedate isiklike ja osaliselt antisemiitlike rünnakute alla. Seadus lubas raseduse katkestamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja teatavatel tingimustel. Esialgu jõustus see katse korras, hiljem kinnitati see alaliselt.

Veili tegevus Euroopa heaks oli seotud Euroopa Parlamendi esimeste otsevalimistega. Need pidid andma parlamendile suurema demokraatliku legitiimsuse. Tema elulugu ühendas natsionaalsotsialistlike kuritegude mälestuse veendumusega, et Euroopa koostöö võib uusi sõdu ära hoida.

Prantsusmaa lasi mündi välja Veili surmale järgnenud aastal. Samal aastal maeti ta ja tema varem surnud abikaasa Antoine Veil ümber Pariisi Panthéoni. Seal austab vabariik isikuid, kelle elukäik on seotud selle poliitilise ja ühiskondliku ajalooga. Seega kuulus mündi väljaandmine 2018. aasta riiklike mälestusürituste hulka.