Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Kostis Palamas kuulus niinimetatud uude Ateena koolkonda, kirjandusvoolu, mis 19. sajandi lõpu poole vastandus varasema põlvkonna romantilisele luulele. Esialgu töötas ta ajakirjaniku ja kirjanduskriitikuna ning avaldas luuletusi, jutustusi ja esseid. Teostes nagu *Mustlase dodekaal* ja *Kuninga flööt* ühendas ta antiikaja, Bütsantsi ajaloo, õigeusu traditsiooni ja Kreeka rahvakultuuri ainestikku.

Palamas kirjutas peamiselt dimotiki keeles ehk kõneldavas rahvakeeles. Sellega oli tema looming osa toonase Kreeka keelevaidlusest. Halduses, hariduses ja osas kirjandusest kasutati pikka aega vanakreeka keelel põhinevat katharevousa’t, samal ajal kui teised autorid soovisid kujundada argikeelest moodsa rahvusliku kirjanduse aluse. Palamas aitas sellele keelelisele ja kultuurilisele ümberorienteerumisele kaasa.

Tema nimi on seotud ka tänapäevaste olümpiamängude ajalooga. Ta kirjutas olümpiahümni teksti, mille muusika autor oli Spyridon Samaras. Hümni esitati Ateenas 1896. aastal toimunud esimeste uusaja olümpiamängude avamisel ning hiljem kuulutas Rahvusvaheline Olümpiakomitee selle ametlikuks olümpiahümniks.

Tema surm langes Teise maailmasõja ajal Kreeka Saksa, Itaalia ja Bulgaaria okupatsiooni aega. Tema matustel Ateenas osales arvukalt inimesi. Leinatalitus kujunes avalikuks okupatsioonivastaseks meeleavalduseks; luuletaja Angelos Sikelianos esitas seal luuletuse ning rahvahulk laulis Kreeka hümni.

Seega ei seostu sündmuse valik üksnes Palamase kirjandusloominguga. See meenutab ühtlasi uusgreeka keele arengut, tänapäeva Kreeka riigi kultuurilist enesemääratlust, olümpiatraditsiooni ja okupatsiooniaja ajaloolist sündmust.