Sloveenia · ELi lipu 30. aastapäev

Tänapäeval ELi lipuna tuntud Euroopa lipp sai alguse Europaratis, Euroopa Liidust sõltumatus rahvusvahelises organisatsioonis. Europarat võttis selle sümboli kasutusele 1955. aastal. Tolleaegsetel Euroopa ühendustel olid esialgu oma embleemid. Alles 1985. aastal otsustasid nende riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipu samuti sümbolina kasutusele. Alates 1986. aastast kasutavad seda Euroopa ühenduste institutsioonid. Europäische Union ise tekkis selle nime all alles Maastrichti lepinguga, mis jõustus 1993. aastal.

Tähtede arv ei tähista liikmesriikide arvu. Juba kasutuselevõtmisel oli neid kaksteist, ehkki Europaratil oli sel ajal üle kaheteistkümne liikme. Muutumatu arv valiti ühtsuse ja täielikkuse sümboliks. Seetõttu jäi lipu välimus samaks ka Euroopa ühenduste ja Europäische Union hilisemate laienemiste ajal. See eristab Euroopa lippu näiteks Ameerika Ühendriikide lipust, mille tähtede arv on seotud osariikide arvuga.

Aastapäev andis euroala riikidele võimaluse ühiseks mälestusväljaandeks. Sellised ühisväljaanded ühendavad sama teema ja sama põhimotiivi vastavate riiklike andmetega. Kujunduse jaoks korraldati Euroopa mündivaluutade vahel konkurss. Erialane žürii valis välja viis ettepanekut, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud internetis hääletada. Kreeka keskpangas töötava mündikunstniku Georgios Stamatopoulos kavand osutus võitjaks.

Sloveenia osalemine paigutas riigi sellesse euroala ühisesse väljaandesse. Sloveenia oli Euroopa Liiduga ühinenud 2004. aastal ning võttis 2007. aastal esimesena 2004. aastal vastu võetud liikmesriikidest kasutusele euro. Münt ei viita seega üksnes Sloveenia aastapäevale, vaid ühiselt kasutatavale Euroopa sümbolile ja selle kasutuselevõtule tolleaegsete Europäischen Gemeinschaften poolt.