Belgia · 30 aastat ELi lippu

Väljalaskekuupäev18. nov 2015

Kogutiraaž412 500

ELi maksimum412 500

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstBELGIE-BELGIQUE-BELGIEN / 1985-2015

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaKoninklijke Munt van Belgie, Brussel

Väljalaske puhul

Mündi väljaandmise põhjus on ELi lipu kolmekümnes aastapäev. Georgios Stamatopoulose kujundatud motiiv kujutab ELi lippu rahvaste ja kultuuride ühtekuuluvuse sümbolina, mida ühendavad ühised arusaamad ja ideaalid; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ning tervitavad uue Euroopa sündi. Lisaks on näha tähistus „BELGIE-BELGIQUE-BELGIEN“ ja aastaarvud „1985-2015“.

Motiiv

Motiiv kujutab Euroopa Liidu lippu sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ja ideaalide kaudu parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Paremal ülal piki mündiääri on kolmes riigikeeles loetavad väljalasjariigi nimed „BELGIE-BELGIQUE-BELGIEN” ja aastaarvud „1985-2015”. Mündimeistri märk ja rahapaja märk (kiivris pea) paiknevad paremal lipu ja aastaarvude vahel. Paremal all on märgitud kujundaja initsiaalid (Georgios Stamatopoulos). Mündi välisäärel on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

2015. aasta aastapäev ei seostunud lipu algse loomisega, vaid selle ülevõtmisega toonaste Euroopa ühenduste poolt 1985. aastal. Sümbol oli kavandatud ja kasutusele võetud juba varem Euroopa Nõukogu raames. See 1949. aastal asutatud organisatsioon on Euroopa Liidust institutsionaalselt eraldiseisev ning tegeleb eelkõige inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega. Selle ministrite komitee võttis lipu vastu 1955. aastal.

Tähtede arv ei tähista liikmesriikide arvu. Seetõttu jäi see muutumatuks ka Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu mitmekordse laienemise ajal. Kaksteist valiti täielikkuse ja ühtsuse sümboliks; ringikujuline paigutus viitab ühtsusele. Seetõttu ei lisatud uute riikide ühinemisel täiendavaid tähti.

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal võtta Euroopa ühenduste jaoks kasutusele juba juurdunud Euroopa embleemi. Alates 1986. aastast kasutasid ühenduste institutsioonid lippu. Tänapäevases tähenduses tekkis Euroopa Liit alles Maastrichti lepingu jõustumisel 1993. aastal. Seetõttu on aastapäeva puhul levinud nimetus Euroopa Liidu lipp, ehkki ajalooliselt viitab aastapäev eelkäijaorganisatsioonide otsusele.

Lipp kuulub koos Euroopa hümni ja Euroopa päevaga ühiste Euroopa sümbolite hulka. Selle õiguslik staatus oli mõnda aega poliitiliselt vaieldav: Lissaboni lepingus ei sätestatud neid sümboleid sõnaselgelt lepingu teksti osadena. Mitu liikmesriiki teatasid siiski eraldi, et peavad lippu ka edaspidi oma Euroopa Liitu kuulumise väljenduseks; ka Euroopa Liidu institutsioonid kasutavad seda muutmata kujul.

Aastapäev sobis ühiseks mündiväljalaskeks, sest lipp ei ole seotud ühe konkreetse liikmesriigiga. Sellised ühisväljalasked võimaldavad euroala riikidel kujutada sama Euroopa sündmust oma müntide rahvuslikul küljel, säilitades samal ajal vastavad riiklikud tähised. Väljalase lõi seega ühtlasi seose lipu poliitilise sümboolika ja euro kui ühise maksevahendi vahel.