Leedu · Leedu keel

Väljalaskekuupäev14. dets 2015

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded2

ÄärekiriLAISVĖ ★ VIENYBĖ ★ GEROVĖ ★

Pealdis a olev tekstAČIŪ / LIETUVA / 2015

DisainerLiudas Parulskis, Giedrius Paulauskis

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Mälestusmünt on pühendatud leedu keelele ning meenutab ladinakirjaliste leedukeelsete raamatute trükikeelu tühistamise 100. aastapäeva. Motiivil on sõna „AČIŪ“ („AITÄH“) spetsiaalselt loodud leedu kirjatüübis; taustal on leedu keele kõik tähed kujutatud märksõnapilvena. All on „LIETUVA“ ja aastaarv „2015“.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud sõna „AČIŪ“ (AITÄH), mis on üks ilusamaid leedu keele sõnu. Selle projekti jaoks loodi leedu keeles ladina kirjas raamatute trükikeelu tühistamise sajanda aastapäeva puhul spetsiaalne leedu kirjatüüp, mis põhineb ladina kirjastiilil ja arvestab paremini leedu keeles kõige sagedamini kasutatavate tähtede kombinatsioonidega. Mündimotiivi taustal on kõik leedu keele tähed kujutatud märksõnapilvena. All on emiteeriv riik „LIETUVA“ ja selle all aastaarv „2015“. All paremal on sõna „AČIŪ“ all graveeritud Leedu rahapaja rahapajamärk. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Keeld pärineb Vene keisririigi poliitikast, mille koosseisu kuulus 19. sajandil suurem osa Leedust. Pärast 1863. aasta ülestõusu Vene võimu vastu keelustasid ametivõimud alates 1864. aastast ladina kirjas leedukeelsed väljaanded. Selle asemel tuli leedukeelseid tekste trükkida kirillitsas. See meede oli osa venestamispoliitikast, mille eesmärk oli vähendada Poola kultuuri ja katoliku kiriku mõju ning siduda elanikkond tihedamalt tsaaririigiga.

Keeld ei puudutanud leedu keelt iseenesest, vaid eelkõige selle kirjalikku kasutamist traditsioonilises ladina tähestikus. Seetõttu trükiti leedukeelseid raamatuid, ajalehti, palveraamatuid ja aabitsaid väljaspool Vene impeeriumi, eriti Ida-Preisimaal. Sealt tõid nn knygnešiai, keda eesti keeles nimetatakse tavaliselt raamatukandjateks või raamatusmugeldajateks, trükised salaja üle piiri kodumaale. Nende levitamise ja omamisega võisid kaasneda kriminaalõiguslikud tagajärjed. Lisaks elukutselistele smugeldajatele osalesid selles võrgustikus vaimulikud, talupojad, õpetajad ja leedu rahvusliku liikumise liikmed.

Vastupanu keelule aitas muuta keele ja ladina kirja iseseisva leedu identiteedi tunnusteks. Samal ajal tekkisid salakoolid, kus lapsed õppisid leedu keeles lugema ja kirjutama. Tollane ajakirjandus toetas tänapäevase kirjakeele kujunemist ja rahvusliku liikumise poliitilist organiseerumist. Pärast keelu lõppu sai leedu kirjastus- ja ajaleheasjandus taas avalikult areneda. 16. märtsi, tuntud raamatukandja Jurgis Bielinis’e sünnipäeva, tähistatakse Leedus raamatukandjate päevana.

Keele valimine mündi teemaks viitab seega mitte ainult keelelistele eripäradele. See meenutab aega, mil tähestik, haridus ja raamatute levitamine olid otseselt seotud kultuurilise enesekehtestamisega. Mainitud 100. aastapäev viitab aastale 2004; selle jaoks välja töötatud kirjastiili kujundust kasutati hiljem 2015. aasta mündil.