2 eurot briljantlõige/BU

Must-toonekurg elab märksa varjatumalt kui valge-toonekurg. Ta väldib enamasti asulaid ning pesitseb vähese häiringuga vanemates metsades, sageli ojade, tiikide, soode või niiskete niitude läheduses. Suured pesad rajab ta tavaliselt tugevatele vanadele puudele ja kasutab neid sageli mitu aastat. Toiduks on peamiselt kalad, kahepaiksed ja muud veekogudest ning märgaladelt pärinevad väikeloomad.

Rändlinnuna viibib must-toonekurg Lätis ja mujal Euroopas üksnes pesitsusajal. Euroopa linnud talvituvad peamiselt Aafrikas. Seetõttu ei saa tema kaitse piirduda üksnes riigipiiridega: säilitada tuleb pesitsuspaigad, peatusalad ja rändeteede äärsed elupaigad. Ohtu kujutavad muu hulgas vanade metsaalade raadamine või ulatuslik muutmine, häirimine pesade läheduses, märgalade kuivendamine ning kokkupõrked elektriliinidega.

Lätis leidub ulatuslikke metsa- ja märgalasid, mis pakuvad must-toonekurele sobivaid elupaiku. Samal ajal reageerib liik tundlikult nende maastike muutmisele. Tema esinemine võimaldab seega hinnata, kas metsade veekogud, märgalad ja eraldatud pesitsusalad on veel piisavalt puutumatud ja omavahel ühendatud. Must-toonekure kaitsemeetmed toovad kasu ka paljudele teistele liikidele, kes vajavad samu elupaiku.

Euroopa tasandil kuulub must-toonekurg linnuliikide hulka, kellele on ELi linnudirektiivi alusel ette nähtud erikaitsemeetmed. Nende hulka kuuluvad eelkõige sobivate elupaikade säilitamine ja kaitsealade määramine Natura 2000 võrgustikus. Motiivi valik ei olnud seotud ajaloolise tähtpäevaga. Pigem kasutas Läti kogu Euroopas käibivat münti, et juhtida tähelepanu häbelikule kohalikule pesitsuslinnule ning liigikaitse ja elupaikade kaitse piiriülesele ülesandele. Kujutis seob sellega Läti looduse konkreetse elemendi Euroopa looduskaitsepoliitikaga.