KMK BU

Jean Sibelius sündis 1865. aastal Lõuna-Finnimaal Hämeenlinnas ja suri 1957. aastal Järvenpääs. Ta pärines rootsikeelsest perekonnast, kuid õppis soomekeelses koolis. Esialgu alustas ta õigusteaduse õpinguid, kuid pühendus seejärel täielikult muusikale. Tema haridustee viis teda muu hulgas Helsingisse, Berliini ja Viini. Lisaks seitsmele sümfooniale komponeeris ta sümfoonilisi poeeme, lavamuusikat, laule ja viiulikontserdi.

Tema looming sündis ajal, mil Soome kuulus suurvürstiriigina Vene impeeriumi koosseisu ning kujunesid välja iseseisev soome kultuur ja rahvuslik identiteet. Mitmes teoses käsitletakse ainest „Kalevala“st, Soome rahvuseeposest. Nende hulka kuuluvad sümfooniline poeem „En saga“, „Lemminkäise süit“ ja ulatuslik teos „Kullervo“. Sibelius ühendas selle ainestiku Euroopa kunstimuusika vormidega.

Soome poliitilise ajalooga seostus eriti tihedalt „Finlandia“. Teos valmis 1899. aastal ajakirjanduse toetuseks korraldatud ürituse raames, ajal mil Vene võimud piirasid üha enam Soome autonoomiat ja avaliku arvamuse väljendamist. Tsensuuri tõttu kanti seda mõnda aega ette neutraalsete pealkirjade all. Hiljem sai üks teose osa teksti ning sai tuntuks „Finlandia-hümnina“; Soome hümn on siiski teine laul.

Looduse vaatlemine mängis Sibeliuse muusikalises kujutlusmaailmas korduvalt olulist rolli. Alates 1904. aastast elas ta oma perega Ainolas, oma abikaasa Aino järgi nime saanud majas Tuusulanjärvi lähedal. Maaelu ümbrus ning eelkõige metsa- ja linnukujutised kajastuvad tema üleskirjutustes ja sellistes teostes nagu „Tuonela luiged“ või viies sümfoonia. Seetõttu ei viita mündil kujutatud loodus ühele kindlale teosele, vaid tema loomingu ulatuslikumale seosele Soome maastikuga.

Aastapäeva valik tuleneb Sibeliuse kohast Soome kultuurimälus. Tema muusika on seotud nii riigi kultuurilise enesemõtestamise kui ka Soome iseseisvusele eelnenud ajajärguga. Aastapäeva tähistati Soomes ka arvukate kontsertide ja üritustega.