Küpros · Euro sularaha 10. aastapäev

Väljalaskekuupäev13. veebr 2012

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ΕΥΡΩ 2 EURO × 2

Pealdis a olev tekstΚΥΠΡΟΣ ΚΙΒΡΗΣ / 2002 2012

DisainerHelmut Andexlinger

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Sündmus on euro kasutuselevõtu kümnes aastapäev aastatel 2002–2012. Ühise kujunduse keskmes on euro märk, mida ümbritsevad inimesed ning EKP torn, laevad, tehased ja tuulegeneraatorid, mis sümboliseerivad finantsmaailma, kaubandust, tööstust, energeetikat ning teadus- ja arendustegevust. Kujutis viitab euro kasvavale tähtsusele Euroopas ja rahvusvahelises rahasüsteemis.

Motiiv

Mündi siseosas kujutatud euro märk rõhutab, et eurost on saanud Euroopas ja kogu maailmas erakordselt oluline tegur ning viimase kümne aasta jooksul on see arenenud rahvusvahelises rahasüsteemis üleilmseks osalejaks. Euro märgi ümber paigutatud kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (Euroopa Keskpanga torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ asuvad Euroopa Keskpanga torni kujutise all. Emiteerivate riikide nimed riigikeeles on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Aastapäev viitas euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtule 1. jaanuaril 2002. Arveldusrahana oli euro juba olemas alates 1. jaanuarist 1999. Tollal fikseeriti osalenud riikide rahvusvaluutade vahetuskursid pöördumatult; edaspidi sai ülekandeid, finantstehinguid ja kontosid hallata eurodes. Kreeka ühines selle süsteemiga 2001. aastal. 2002. aasta sularahavahetuse käigus kadusid muu hulgas Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Hispaania peseeta pärast lühikesi üleminekuperioode igapäevasest maksekäibest.

Ühisraha sai alguse Euroopa majandus- ja rahaliidust, mille õiguslikud alused sätestati Maastrichti lepingus. Osalevad riigid andsid rahapoliitika pädevuse üle Eurosüsteemile, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja riikide keskpankadest. Eelarve- ja maksupoliitika jäid seevastu suures osas riikide vastutusalasse. Selline jaotus kujundas ka Euroopa riigivõlakriisi ajal toimunud poliitilisi vaidlusi; mündiaastapäeva ajal ei olnud kriis veel lõppenud.

Kõik emiteerijariigid ei olnud eurot 2002. aastaks veel sularahana kasutusele võtnud. Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia ja Eesti ühinesid euroalaga alles hiljem. Nende osalemine ühisväljaandes näitas, et rahapiirkond oli kümnendi jooksul laienenud. Kokku osalesid tollased 17 euroala riiki.

Ühtne kujundus eristas seda väljaannet mälestusmüntidest, millel kujutatakse tavaliselt riiklikke teemasid. Seda ei määranud üksnes ametiasutused: pärast kujunduskonkurssi valis erialasest žüriist koosnev komisjon välja viis ettepanekut, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud internetis hääletada. Valitud kavandi autor oli Helmut Andexlinger, Münze Österreich graveerija. Sündmus sobis ühisväljaande teemaks, sest sularaha kasutuselevõtt oli Euroopa integratsiooni vahetult tajutav tagajärg ja puudutas kõiki osalenud riike.