San Marino · Galileo Galilei, füüsika-aasta

Rahvusvahelist füüsikaaastat tähistati 2005. aastal Albert Einsteini „Annus mirabilis’e“ saja aasta möödumise puhul. 1905. aastal avaldas Einstein mitu uurimust, mis kujundasid 20. sajandi füüsikat. Neis käsitleti valguskvandi hüpoteesi ja fotoelektrilist efekti, Browni liikumist ning erirelatiivsusteooriat. Sellega seoses kujunes ka massi ja energia seos, mida hiljem hakati tundma valemi \(E=mc^2\) järgi. Mälestusaasta sai alguse rahvusvahelise füüsikakogukonna algatusest ning seda toetasid ÜRO. Selle eesmärk oli tutvustada avalikkusele füüsikauuringute rolli teaduses, hariduses ja tehnikas.

Galileo Galilei sündis 1564. aastal Pisas ja suri 1642. aastal Florenzis. Ta tegutses matemaatiku, loodusfilosoofi ja astronoomina. Galileo ühendas vaatlused ja katsed loodusnähtuste matemaatilise kirjeldamisega. Tema uurimused kehade liikumise kohta aitasid kaasa hilisema klassikalise mehaanika arengule.

Astronoomilisteks töödeks kasutas Galileo teleskoopi, mille ehitust ta täiustas. Selle abil vaatles ta muu hulgas Kuu ebatasast pinda, Jupiteri nelja kuud ja Veenuse faase. Need leiud olid vastuolus tollal valitsenud aristotelliku maailmapildi osadega ning toetasid heliotsentrilist mudelit, mille kohaselt Maa ja ülejäänud planeedid tiirlevad ümber Päikese. Selle õpetuse avaliku kaitsmise tõttu sattus Galileo konflikti Rooma inkvisitsiooniga. 1633. aastal pidi ta oma vaadetest lahti ütlema ning veetis ülejäänud elu koduarestis.

Kuigi füüsikaaasta tugines vahetult Einsteinile, sobis Galileo füüsika ajaloo üldiseks sümbolkujuks. Ta tähistab üleminekut pärandunud loodusfilosoofilistelt ettekujutustelt teadusele, mis tugines tugevamalt mõõtmisele, vaatlustele ja matemaatikale. Mündiväljaanne ei käsitlenud seega üksnes 1905. aasta juubelit, vaid paigutas selle pikemasse teadusajaloolisse konteksti.