Eesti · 10 aastat euro sularaha

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames. Keskne alus oli Maastrichti leping, millega kehtestati ühises valuutas osalemise kriteeriumid, sealhulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujäägile ja vahetuskursi stabiilsusele. Ühise valuuta eesmärk oli kaotada siseturul vahetuskursiriskid ning hõlbustada piiriüleseid makseid ja hindade võrdlemist.

Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro algul üheteistkümnes riigis kasutusele arveldusrahana. Sellest hetkest alates olid osalenud riikide rahvusvaluutade ümberarvestuskursid pöördumatult fikseeritud. Rahapoliitilised otsused euroala jaoks läksid üle Euroopa Keskpankade Süsteemile ehk Euroopa Keskpangale. Kreeka ühines selle etapiga 2001. aastal.

Euro pangatähed ja mündid tulid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai paljudes kohtades veel kasutada seniseid valuutasid; seejärel kaotasid need üldise maksevahendi funktsiooni. Sularahavahetus puudutas muu hulgas D-Marki, Prantsuse franki, Itaalia liiri, Hispaania peseetat ja Austria šillingit. Tegemist oli organisatsiooniliselt mahuka ümberkorraldusega: sularahavarud tuli toota ja laiali jagada, automaadid kohandada ning hinnad näidata mõlemas valuutas.

2012. aastaks oli euroala uute liikmete lisandumise tõttu laienenud. Emissioon langes ühtlasi Euroopa riigivõlakriisi aega, mil ühist raha- ja finantskorda poliitikas intensiivselt arutati. Mälestusväljalase tõstis seevastu esile ühise valuutapiirkonna ja selle igapäevase majandusliku lõimumise.

Ühtset mündikujundust ei määranud ainult ametiasutused. Pärast kujunduskonkurssi valis ekspertžürii välja viis ettepanekut; seejärel otsustasid euroala kodanikud ja elanikud avalikul veebihääletusel. Ühisväljalase oli põhjendatud, sest sularaha kasutuselevõtt puudutas peaaegu kõiki osalenud riike samal ajal ning sobis seetõttu üleeuroopaliseks, mitte üksnes riiklikuks mälestussündmuseks.