Belgia · 10 aastat euro sularaha

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames, mille õiguslikud alused sätestati Maastrichti lepingus. Osalemise eelduseks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujäägile ja intressimääradele. Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro üheteistkümnes liikmesriigis kasutusele arveldusrahana. Seniste vääringute vahetuskursid fikseeriti pöördumatult; edaspidi sai ülekandeid, finantstehinguid ja riiklikke arveldusi teha eurodes. Kreeka ühines rahaliiduga 2001. aastal.

2012. aasta aastapäev tähistas hilisemat sammu igapäevaellu: alates 1. jaanuarist 2002 olid käibel europangatähed ja -mündid. Toona asendasid need kaheteistkümnes riigis riiklikud maksevahendid, nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Austria šilling. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai vanu ja uusi maksevahendeid osaliselt paralleelselt kasutada. Üleminek puudutas sularahavarusid, hindu, kassa- ja arveldussüsteeme ning sularahaautomaate.

Ühisraha ühendab tsentraalselt korraldatud rahapoliitika riiklike elementidega. Rahapoliitika üle otsustab Eurosüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad. Pangatähtedel on ühtne kujundus, müntidel aga ühine Euroopa külg ja riigipõhine külg. Vaatamata riigipõhisele kujundusele kehtivad need kogu rahaliidu territooriumil.

2012. aastaks oli euroala mitme ühinemise tulemusel kasvanud 17 riigini. Aastapäev langes samal ajal Euroopa riigivõlakriisi perioodi, mil vaieldi finantsabi, eelarvekontrolli ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse üle. Seetõttu ei meenutanud see emissioon üksnes sularahale üleminekut, vaid ka ühist poliitilist ja majanduslikku projekti.

Mündikujunduse valimiseks korraldati kogu Euroopas kujunduskonkurss. Asjatundjate žürii valis välja viis kavandit; seejärel otsustati avalikul veebihääletusel. Ühtne kujutis muidu riikide vastutusalas olevatel mündikülgedel pidi muutma aastapäeva piiriülese iseloomu nähtavaks.