Bulgaaria · Bulgaaria vabastamise 150. aastapäev

Bulgaaria vabastamine on seotud 1877/78. aasta Vene-Osmani sõjaga. Sellele eelnesid bulgaarlaste kultuuriline ja poliitiline rahvuslik ärkamine ning ülestõusud Osmanite võimu vastu. Eelkõige 1876. aasta mahasurutud aprilliülestõus ja teated selle käigus toime pandud vägivallategudest suurendasid Euroopa avalikkuse tähelepanu Balkani kristliku elanikkonna olukorrale.

Järgmisel aastal sekkus Venemaa konflikti ja pidas sõda koos Bulgaaria vabatahtlike üksustega Osmanite riigi vastu. Sõjakäik lõppes San Stefano rahuga 3. märtsil 1878. Leping nägi ette suurel määral iseseisva Bulgaaria vürstiriigi loomise ning sellest sai Bulgaarias rahvusliku vabanemise sümbol. Seetõttu tähistatakse 3. märtsi Bulgaaria rahvuspühana.

San Stefano kokkulepped ei jõustunud siiski sellisel kujul püsivalt. Samal aastal toimunud Berliini kongressil muutsid Euroopa suurriigid kavandatud korraldust. Bulgaaria vürstiriik sai väiksema territooriumi ja jäi esialgu formaalselt Osmanite riigi ülemvõimu alla. Sellest lõuna pool moodustati autonoomse provintsina Ida-Rumeelia; teised alad, mille San Stefano leping oli Bulgariale määranud, jäid Osmanite halduse alla. Bulgaaria täielik riiklik iseseisvus kuulutati välja alles hiljem.

Münt seostub seega Bulgaaria nüüdisaegse riikluse alguse ja Bulgaaria ajaloomälus keskse tähisega. Aastapäev ei meenuta üksnes sõja sõjalist lõppu, vaid ka Bulgaaria poliitilise korra taastamist pärast sajandeid kestnud Osmanite võimu. 150. aastapäeva valik tugineb 3. märtsi 1878. aasta kindlale sümboolsele tähendusele Bulgaaria riiklikus mälestuskultuuris.