Läti · jõuluturg

Lätis seostuvad tänapäevased jõulukombed kristlike pühade vormide ja talveaja vanemate traditsioonidega. Nende hulka kuuluvad näiteks puude ehtimine, laulude laulmine, ühised pidustused ja teatavad talvise pööripäevaga seotud kombed. Pärast riikliku iseseisvuse taastamist hakati selliseid traditsioone üha enam mõistma ka oma kultuurilise identiteedi väljendusena.

Eriline roll on Rigal. Linn oli keskajast alates Läänemere piirkonna kaubanduskeskus ning seda mõjutasid tugevalt saksakeelsed kaupmehed ja käsitöölised. Selles linnakeskkonnas kujunesid välja müügi- ja pidustustraditsioonid, mida hakati hiljem seostama jõuluajaga. Riga seostab kaunistatud jõulupuu varase avaliku ülesseadmise aastaga 1510. Selle pärimuse üle vaidlevad Riga ja Tallinn; kindel on aga see, et Balti linnade pidustus- ja kaubanduskultuur puutus juba varakult kokku saksakeelse kultuuriruumi jõulukommetega.

Tänapäeva hooajalised turud seostuvad selle arenguga, olemata siiski keskaegsete tavade muutumatu jätk. Need ühendavad käsitöö, toiduainete ja kingituste müügi muusika, valgustuse ning avalikus ruumis toimuvate kohtumistega. Lätis kuuluvad nende ilme juurde ka kohalikud tooted ja traditsioonilised toidud. Nii saab turust paik, kus vanemad kombed kantakse üle nüüdisaegsesse linnakeskkonda.

Selle teema valikut mälestusmündi jaoks saab eelkõige selgitada selle laialdase juurdumisega igapäevaelus. Erinevalt ühest konkreetsest ajaloolisest sündmusest tähistab see sündmus korduvat ühise tähistamise vormi ning linnaajaloo, käsitöö ja pererituaalide seost. Samuti viitab see Rigale kui Läti kultuurikeskusele ning riigi ajaloolistele suhetele Läänemere piirkonna ja Kesk-Euroopaga.