Saksamaa · Nordrhein-Westfalen, Kölner Dom

Nordrhein-Westfalen tekkis pärast Teist maailmasõda. Briti sõjaväevalitsus ühendas 1946. aastal endise Preisimaa Rheinprovinzi põhjaosa Westfaleni provintsiga; 1947. aastal lisandus Lippe piirkond. Liidumaa pealinnaks sai Düsseldorf, samal ajal kui Köln on liidumaa suurima elanike arvuga linn. Reinimaa, Vestfaali ja Lippe piirkondade ühendus kujundab liidumaa föderaalset struktuuri.

Kölner Dom on Kölni peapiiskopkonna katedraal. Ehitust alustati 1248. aastal varasemate kirikute kohale. Uue hoone rajamise üheks põhjuseks oli Kolme Püha Kuninga säilmete hoidmine; peapiiskop Rainald von Dassel oli need 1164. aastal Milanost Kölni toonud. Nende jaoks valmistati Dreikönigenschrein, mis asub kiriku kooriruumis. Selle tulemusel kujunes Köln väga külastatavaks palverännupaigaks.

Pärast mitut sajandit jäid ehitustööd suuresti seisma. Alles 19. sajandil jätkati neid, arvestades säilinud keskaegseid plaane. 1880. aastal peeti Kölner Dom valminuks. Selle lõpetamist mõisteti tollal ühtlasi rahvusliku sündmusena 1871. aastal asutatud Deutsches Reichis. Teises maailmasõjas sai hoone kahjustada, kuid jäi Kölni kesklinna ulatuslikust hävimisest hoolimata püsti. Alates 1996. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi hulka.

Väljalase ei olnud eelkõige seotud ühe konkreetse toomkiriku juubeliga. See kuulus Saksamaa 2-euroste müntide sarja „Bundesländer“, millega alustati 2006. aastal. Selles sarjas esindab kõiki 16 liidumaad mõni ehitis või maamärk. Järjekord lähtus põhimõtteliselt Bundesrati, liidumaade föderaaltasandi esinduskogu, korrapäraselt vahelduvast eesistumisest. Nordrhein-Westfalen oli väljaande ilmumise ajal Bundesrati eesistujariik. Toomkiriku valik sidus seega liidumaa föderaalse kujutamise ehitisega, mis on tihedalt seotud Kölni ajaloo, katoliikliku Reinimaa ja Saksa ehitusajalooga.