Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 91 2011
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Saksamaa · Nordrhein-Westfalen, Kölner Dom
Tiraaž191 000
Väljalaskehind22,00 €
Väljalaskekuupäev28. jaan 2011
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind49,00 €
Allika tiraažiandmed: 43000 | 37000
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 43 000
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 37 000
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 37 000
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 37 000
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 37 000
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud liidumaale Nordrhein-Westfalen. Motiivil on kujutatud Kölner Dom täielikku vaadet, mis on gooti arhitektuuri meistriteos, kusjuures erilist tähelepanu on pööratud lõunaportaalile. Selle all on liidumaa nimi „NORDRHEIN-WESTFALEN“; lisaks on vermitud kunstnik Heinz Hoyer initsiaalid.
Motiiv
Mündi siseosas on kujutatud Kölner Dom täielikku vaadet – gooti arhitektuuri meistriteost. Vaade lõunaportaalile toob selle ilu eriti esile. Kohe selle all olev liidumaa nimi „NORDRHEIN-WESTFALEN“ loob seose kujutatud ehitise ja liidumaa vahel. Mündi siseosa paremas ülanurgas olevate tähtede A, D, F, G või J järgi saab tuvastada vastava vermimiskoha, neist diagonaalselt paremal allpool on vermitud kunstniku Heinz Hoyer initsiaalid.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte. Tähtede vahel on all aastaarv „2011“ ja üleval väljaandjariik „D“.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte. Tähtede vahel on all aastaarv „2011“ ja üleval väljaandjariik „D“.
Taustateave teema kohta
Nordrhein-Westfalen tekkis pärast Teist maailmasõda. Briti sõjaväevalitsus ühendas 1946. aastal endise Preisimaa Rheinprovinzi põhjaosa Westfaleni provintsiga; 1947. aastal lisandus Lippe piirkond. Liidumaa pealinnaks sai Düsseldorf, samal ajal kui Köln on liidumaa suurima elanike arvuga linn. Reinimaa, Vestfaali ja Lippe piirkondade ühendus kujundab liidumaa föderaalset struktuuri.
Kölner Dom on Kölni peapiiskopkonna katedraal. Ehitust alustati 1248. aastal varasemate kirikute kohale. Uue hoone rajamise üheks põhjuseks oli Kolme Püha Kuninga säilmete hoidmine; peapiiskop Rainald von Dassel oli need 1164. aastal Milanost Kölni toonud. Nende jaoks valmistati Dreikönigenschrein, mis asub kiriku kooriruumis. Selle tulemusel kujunes Köln väga külastatavaks palverännupaigaks.
Pärast mitut sajandit jäid ehitustööd suuresti seisma. Alles 19. sajandil jätkati neid, arvestades säilinud keskaegseid plaane. 1880. aastal peeti Kölner Dom valminuks. Selle lõpetamist mõisteti tollal ühtlasi rahvusliku sündmusena 1871. aastal asutatud Deutsches Reichis. Teises maailmasõjas sai hoone kahjustada, kuid jäi Kölni kesklinna ulatuslikust hävimisest hoolimata püsti. Alates 1996. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi hulka.
Väljalase ei olnud eelkõige seotud ühe konkreetse toomkiriku juubeliga. See kuulus Saksamaa 2-euroste müntide sarja „Bundesländer“, millega alustati 2006. aastal. Selles sarjas esindab kõiki 16 liidumaad mõni ehitis või maamärk. Järjekord lähtus põhimõtteliselt Bundesrati, liidumaade föderaaltasandi esinduskogu, korrapäraselt vahelduvast eesistumisest. Nordrhein-Westfalen oli väljaande ilmumise ajal Bundesrati eesistujariik. Toomkiriku valik sidus seega liidumaa föderaalse kujutamise ehitisega, mis on tihedalt seotud Kölni ajaloo, katoliikliku Reinimaa ja Saksa ehitusajalooga.
Kölner Dom on Kölni peapiiskopkonna katedraal. Ehitust alustati 1248. aastal varasemate kirikute kohale. Uue hoone rajamise üheks põhjuseks oli Kolme Püha Kuninga säilmete hoidmine; peapiiskop Rainald von Dassel oli need 1164. aastal Milanost Kölni toonud. Nende jaoks valmistati Dreikönigenschrein, mis asub kiriku kooriruumis. Selle tulemusel kujunes Köln väga külastatavaks palverännupaigaks.
Pärast mitut sajandit jäid ehitustööd suuresti seisma. Alles 19. sajandil jätkati neid, arvestades säilinud keskaegseid plaane. 1880. aastal peeti Kölner Dom valminuks. Selle lõpetamist mõisteti tollal ühtlasi rahvusliku sündmusena 1871. aastal asutatud Deutsches Reichis. Teises maailmasõjas sai hoone kahjustada, kuid jäi Kölni kesklinna ulatuslikust hävimisest hoolimata püsti. Alates 1996. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi hulka.
Väljalase ei olnud eelkõige seotud ühe konkreetse toomkiriku juubeliga. See kuulus Saksamaa 2-euroste müntide sarja „Bundesländer“, millega alustati 2006. aastal. Selles sarjas esindab kõiki 16 liidumaad mõni ehitis või maamärk. Järjekord lähtus põhimõtteliselt Bundesrati, liidumaade föderaaltasandi esinduskogu, korrapäraselt vahelduvast eesistumisest. Nordrhein-Westfalen oli väljaande ilmumise ajal Bundesrati eesistujariik. Toomkiriku valik sidus seega liidumaa föderaalse kujutamise ehitisega, mis on tihedalt seotud Kölni ajaloo, katoliikliku Reinimaa ja Saksa ehitusajalooga.