2 eurot PP

Finaalturniir toimus 1976. aasta juunis Jugoslaavias. Toona osales tegelikul finaalturniiril vaid neli meeskonda; enne seda pidid nad kvalifitseeruma alagrupi- ja veerandfinaalmängude kaudu. Tšehhoslovakkia koondis alistas poolfinaalis pärast lisaaega Hollandi 3:1. Belgradis peetud finaalis kohtus ta Saksamaa Liitvabariigiga, kes osales valitseva Euroopa- ja maailmameistrina.

Tšehhoslovakkia asus Ján Švehlíki ja Karol Dobiaši väravatest 2:0 juhtima. Saksamaa viigistas siiski seisu; seis 2:2 sündis normaalaja lõpu eel. Kuna lisaajal rohkem väravaid ei löödud, otsustati Euroopa meistrivõistluste finaalis esimest korda võitja penaltiseeriaga. Pärast seda, kui Saksamaa mängija Uli Hoeneß lõi palli väravast üle, astus otsustavat penaltit lööma Antonín Panenka. Ta pettis üle Sepp Maieri ja tõstis palli aeglaselt värava keskele. Sellest sooritusest sai hiljem jalgpallis kindel mõiste „Panenka“.

Meeskond kehastas tollast tšehhide ja slovakkide ühist riiki. Finaali algkoosseisu üheteistkümnest mängijast kaheksa olid pärit Slovakkia osast, nende hulgas kapten Anton Ondruš ning väravalööjad Švehlík ja Dobiaš. Mitmed neist kuulusid Slovakkia klubidesse, näiteks Slovan Bratislava. Panenka mängis seevastu Bohemians Pragis.

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist 1993. aasta alguses kujunesid ühisest alaliidust iseseisvad Tšehhi ja Slovakkia koondised. Seetõttu kuulub 1976. aasta saavutus mõlema järglasriigi spordiajalukku. Slovakkia jaoks annab aastapäev ühtlasi põhjust meenutada Slovakkia mängijate märkimisväärset panust toonasesse koondisse ning tänaseni tuntud finaali.