VatikanII · Vatikani Linnriigi 75. asutamise aastapäev

Vatikani Linnriigi tekkimine on seotud niinimetatud Rooma küsimusega. Kuni 1870. aastani valitsesid paavstid Paavstiriigi üle, mis hõlmas ajuti suuri alasid Kesk-Itaalias. Itaalia ühendamise ajal hõivasid Itaalia kuningriigi väed Rooma. Paavst Pius IX ei tunnistanud oma ilmaliku võimu kaotust ja käsitas end edaspidi „Vatikani vangina“. Itaalia riigi ja Püha Tooli suhted jäid aastakümneteks lahendamata.

Selle konflikti lõpetasid Lateraani lepingud. Need allkirjastasid 11. veebruaril 1929 paavst Pius XI nimel kardinalriigisekretär Pietro Gasparri ja Itaalia kuningriigi nimel Benito Mussolini. Kokkulepped koosnesid poliitilisest lepingust, konkordaadist, mis käsitles katoliku kiriku staatust Itaalias, ning finantskonventsioonist. Itaalia tunnustas vastloodud väikeriigi suveräänsust; Püha Tool omakorda tunnustas Itaalia kuningriiki, mille pealinn oli Rooma.

Vatikani Linnriik ja Püha Tool ei ole õiguslikult üks ja sama. Püha Tool on katoliku kiriku juhtimisorgan ning tal on diplomaatilised suhted teiste riikidega. Vatikani Linnriik annab talle kasutada sõltumatu territooriumi. Riigipea on paavst. Territooriumile kuuluvad lisaks Peetri väljakule ja Vatikani paleedele muu hulgas haldushooned, muuseumid ja aiad. Mõnel Roomas asuval kiriklikul asutusel on eriline lepingutega reguleeritud staatus, kuid need ei kuulu riigi tegeliku territooriumi koosseisu.

Püha Peetruse basiilika viitab paiga religioossele funktsioonile ja paavsti asukohale; Rooma piiskopi katedraal on siiski Lateraani basiilika. Territooriumi ruumilise piiritlemise kujutamine seostub ühtlasi Lateraani lepingute tuumaga: selgelt piiritletud suveräänse territooriumi loomisega.

Aastapäev sobis mündi väljaandmise ajendiks, sest riiklik iseseisvus on aluseks sellele, et Vatikani Linnriik saab emiteerida oma münte. Euro münte vermib ta rahaliidu kokkuleppe alusel, kuigi ta ei kuulu ei Itaalia ega Euroopa Liidu koosseisu.