Itaalia · 10 aastat majandus- ja rahaliitu

Majandus- ja rahaliit kujunes mitmes etapis. Keskne õiguslik alus oli Maastrichti leping, milles lepiti kokku 1990. aastate alguses. Sellega kehtestati niinimetatud lähenemiskriteeriumid, mille pidid riigid enne ühisrahas osalemist täitma. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, riigi rahandusele, vahetuskurssidele ja pikaajalistele intressimääradele. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankadega tekkis samal ajal ühine rahapoliitiline süsteem.

Alguses osales rahaliidus üksteist riiki. Nende vahetuskursid fikseeriti tagasivõtmatult ning vastutus rahapoliitika eest läks üle eurosüsteemile. Esialgu kasutati eurot peamiselt sularahata maksetes, arvestuses ja finantsturgudel. Pangatähed ja mündid tulid käibele alles 2002. aastal. Üleminekuperioodil vahetati senised riikide vääringud kindlaksmääratud kursside alusel ümber. Hiljem ühines euroalaga veel riike; mälestusmündi emiteerimise ajal kuulus sinna ka Slovakkia, kes võttis euro kasutusele 2009. aasta alguses.

Ühisraha erineb pelgalt vahetuskursikokkuleppest. Osalevad riigid ei teosta enam iseseisvat rahapoliitikat ega saa muuta oma varasema riikliku vääringu välisväärtust. Otsused baasintressimäärade ja rahapoliitiliste instrumentide kohta tehakse kogu euroala jaoks. Finants- ja eelarvepoliitika jääb seevastu põhimõtteliselt riikide pädevusse, kuid sellele kehtivad Euroopa eeskirjad ja kooskõlastamismenetlused.

See, et kõik tolleaegsed euroala liikmesriigid kasutasid sama mälestusmündi kujundust, vastas teema piiriülesele iseloomule. Kujundus valiti avalikul veebihääletusel. Teadlikult lihtne, varajast joonejoonistust meenutav kujutamisviis pidi sümboliseerima majandusliku vahetuse arengut vahetuskaubandusest ühise Euroopa vääringuni. Seega ei viidanud münt üksnes kuupäevale, vaid ka euro taga olevale institutsionaalsele ja majanduslikule integratsiooniprotsessile.