KMK BU

Läti kultuuriruumis tuntakse seda kaunistust nimetuse *puzuris*, mitmuses *puzuri*, all. Sõna „himmeli” pärineb põhjamaade keeleruumist ning seda kasutatakse tänapäeval sageli üldnimetusena samalaadsete õlgedest valmistatud kujundite kohta. Võrreldavad vormid on levinud eelkõige Põhja- ja Ida-Euroopas, kuid erinevad piirkonniti ülesehituse, nimetuse ja kasutustraditsiooni poolest.

Puzuri kuuluvad Läti talurahva pidupäevakultuuri. Neid valmistati kuivatatud viljakõrtest või pilliroost ning riputati toa lakke. Õhu liikumise mõjul pöörlesid need aeglaselt, mistõttu nende välimus ja heidetud vari pidevalt muutusid. Üksikute põhikujundite kõrval valmistati ka suuremaid, mitmest geomeetrilisest elemendist koosnevaid kujundeid. Nende valmistamiseks tuli kõrred lõigata ühtlase pikkusega ning siduda niitidega stabiilseks konstruktsiooniks.

See komme on seotud Läti aastaringiga. Talvise pööripäeva ja jõulupühade tähistamisel põimuvad kristlikud traditsioonid vanemate maapiirkondade kommetega. Kasutatud õled lõid samal ajal seose möödunud saagikoristusega. Seetõttu ei mõistetud puzurisid üksnes ruumikaunistustena, vaid neid seostati ka viljakuse, kaitse, korra ja aasta jätkumise kujutelmadega. Need tõlgendused ei olnud siiski kõikjal ühesugused ega rangelt kindlaks määratud. Õlgedest kaunistusi võidi kasutada ka muudel perekondlikel ja aastaringiga seotud pidustustel.

Münt ei meenuta ei üht kindlat isikut ega konkreetset ajaloolist sündmust. Keskmes on hoopis käsitöötraditsioon ja vaimne kultuuripärand. Kujund seob pärandunud pidutraditsioonid Läti rahvakunsti geomeetrilise vormikeelega. See valik võimaldab Lätil kujutada käibemündil kultuuripärandit, mis ei ole seotud monumendi ega poliitilise juubeliga, vaid püsib tänu selle taasvalmistamisele ja edasiandmisele.