Briljantse kvaliteediga blister

San Marinol puudub tänapäevases tähenduses ühtne põhiseaduslik dokument. Selle põhiseaduslik kord tugineb mitmele õigusallikale, sealhulgas 1600. aasta statuutidele, tavaõigusele ja hilisematele seadustele. 1974. aastal vabariigi parlamendi, Große und Allgemeine Rat'i vastu võetud deklaratsioon täiendas seda ajaloolist korda põhiõiguste ja riigiõiguslike põhimõtete süstemaatilise kataloogiga. See reguleerib muu hulgas võrdsust, isikuvabadust, poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi ning riigiorganite allumist õigusele.

Nii sai väikeriik ajakohase põhiseadusliku raamistiku, asendamata oma pärandunud institutsionaalset korda täielikult uue põhiseadusega. 2002. aasta reform tugevdas deklaratsiooni õiguslikku staatust ja põhiseaduslikku kontrolli. Selle eest vastutab „Collegio Garante della Costituzionalità delle Norme“, mis võib kontrollida seaduste vastavust põhiseaduslikele alusnormidele.

Palazzo Pubblico asub pealinnas San Marinos Piazza della Libertà ääres. Praegune hoone ehitati 19. sajandi lõpus Rooma arhitekti Francesco Azzurri projektide järgi ning see asendas vanema munitsipaalametkonna hoone. Seal asuvad kesksed riigiasutused, sealhulgas Große und Allgemeine Rat. Lisaks on see Capitani Reggenti, kuueks kuuks valitavate kahe riigipea, ametiresidents ja ametlike tseremooniate paik.

Väljakul asuv vabadussammas ei ole seotud samanimelise New Yorgi kujuga. Carrara marmorist valmistatud kuju pärineb skulptorilt Stefano Galletti ning selle kinkis San Marinole 19. sajandil Otilia Heyroth Wagener. Selle kroonil on kujutatud kolme torni, mis esinevad ka riigivapil ning sümboliseerivad kindlusi Guaita, Cesta ja Montale.

Nende sümbolite valik seob aastapäeva San Marino riikliku korraldusega: parlamendi- ja valitsushoone viitab institutsioonidele, vabaduskuju vabariiklikule enesemõistmisele ning deklaratsioon selle õiguslikule tagatisele.