KMK BU

Soome demokraatlik traditsioon ulatub tagasi 1906. aasta parlamendireformini. Tollal oli riik Vene impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne suurvürstiriik. Senine ühiskondlike seisuste järgi liigendatud esinduskogu asendati ühekojalise parlamendiga. Samal ajal kehtestas Soome üldise ja võrdse valimisõiguse. Naised said nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse. Sellega oli Soome esimene Euroopa riik, kus naistel oli riigi tasandil hääleõigus. 1907. aasta parlamendivalimistel valiti 19 naist; nad olid esimesed naisparlamendiliikmed maailmas.

Pärast 1917. aasta iseseisvusdeklaratsiooni ja 1918. aasta kodusõda kujunes parlamentaarne vabariik. 1919. aasta põhiseadus sätestas poliitilise süsteemi põhijooned. Tänapäeval valitakse Soome parlamendi liikmed proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Ka president valitakse otse. Lisaks toimuvad kohalike omavalitsuste valimised, piirkondlike heaolupiirkondade valimised ning Soome esindajate valimine Euroopa Parlamenti.

Valimisõigus on tihedalt seotud teiste demokraatlike aluspõhimõtetega: kandidaatide vaba ülesseadmine, salajane hääletamine, korrapärased valimised ja häälte võrdsus. Soome kodanikel on riiklikel valimistel alates 18. eluaastast hääleõigus. Kohalike omavalitsuste valimistel võivad teatavatel tingimustel hääletada ka välisriikide kodanikest elanikud.

Mündiväljalase ei ole seotud ümmarguse ajaloolise tähtpäevaga. Selle ilmumisaastat iseloomustasid aga erilisel viisil valimised. 2024. aasta alguses toimusid Soome presidendivalimised, juunis järgnesid Euroopa Parlamendi valimised. Teema seob Soome valimisõiguse pika arengu tänapäevase poliitilise osalusega. Mõlema riigikeele kasutamine viitab ühtlasi Soome põhiseaduses sätestatud kakskeelsusele: soome ja rootsi keel on riigi riigikeeled.