Soome · Valimised kui demokraatia alus

Väljalaskekuupäev14. märts 2024

Kogutiraaž400 000

ELi maksimum400 000

Väljaanded4

ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead

Pealdis a olev tekst2024 / FI / VAALIT ♦ DEMOKRATIA / VAL ♦ DEMOKRATI

DisainerHannu Jasoni Veijalainen

RahapajaSuomen Rahapaja OY, Vantaa, Finnland

Väljalaske puhul

Mälestusmünt on pühendatud teemale „Valimised ja demokraatia“. Motiivil on kujutatud kaheksa stiliseeritud, osaliselt kattuvat ringidest ja ristkülikutest koosnevat hääletussedelit. Kujutise serval on soome- ja rootsikeelsed nimetused „VAALIT ♦ DEMOKRATIA“ ja „VAL ♦ DEMOKRATI“.

Motiiv

Mündil on kujutatud stiliseeritud hääletussedeleid, mis koosnevad ringidest ja ristkülikutest. Kuigi kujutis on abstraktne, on motiiv siiski selgelt äratuntav. Kokku on näha kaheksa hääletussedelit, mis osaliselt kattuvad ning moodustavad nende lõikumiskohtades väiksemaid geomeetrilisi kujundeid. Mündikujutise alumises osas on aastaarv „2024” ning paremal, veidi keskjoonest kõrgemal vermimistähis „FI”. Kiri „VAALIT ♦ DEMOKRATIA” paikneb poolringikujuliselt kujutise paremas servas ja „VAL ♦ DEMOKRATI” vasakus servas.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Soome demokraatlik traditsioon ulatub tagasi 1906. aasta parlamendireformini. Tollal oli riik Vene impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne suurvürstiriik. Senine ühiskondlike seisuste järgi liigendatud esinduskogu asendati ühekojalise parlamendiga. Samal ajal kehtestas Soome üldise ja võrdse valimisõiguse. Naised said nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse. Sellega oli Soome esimene Euroopa riik, kus naistel oli riigi tasandil hääleõigus. 1907. aasta parlamendivalimistel valiti 19 naist; nad olid esimesed naisparlamendiliikmed maailmas.

Pärast 1917. aasta iseseisvusdeklaratsiooni ja 1918. aasta kodusõda kujunes parlamentaarne vabariik. 1919. aasta põhiseadus sätestas poliitilise süsteemi põhijooned. Tänapäeval valitakse Soome parlamendi liikmed proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Ka president valitakse otse. Lisaks toimuvad kohalike omavalitsuste valimised, piirkondlike heaolupiirkondade valimised ning Soome esindajate valimine Euroopa Parlamenti.

Valimisõigus on tihedalt seotud teiste demokraatlike aluspõhimõtetega: kandidaatide vaba ülesseadmine, salajane hääletamine, korrapärased valimised ja häälte võrdsus. Soome kodanikel on riiklikel valimistel alates 18. eluaastast hääleõigus. Kohalike omavalitsuste valimistel võivad teatavatel tingimustel hääletada ka välisriikide kodanikest elanikud.

Mündiväljalase ei ole seotud ümmarguse ajaloolise tähtpäevaga. Selle ilmumisaastat iseloomustasid aga erilisel viisil valimised. 2024. aasta alguses toimusid Soome presidendivalimised, juunis järgnesid Euroopa Parlamendi valimised. Teema seob Soome valimisõiguse pika arengu tänapäevase poliitilise osalusega. Mõlema riigikeele kasutamine viitab ühtlasi Soome põhiseaduses sätestatud kakskeelsusele: soome ja rootsi keel on riigi riigikeeled.