2 eurot briljantlõige/BU

Euroopa Liidu Nõukogu osaleb koos Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu õigusloomes. Selles nõustavad ja teevad otsuseid liikmesriikide vastava valdkonna ministrid, näiteks rahandus-, keskkonna- või justiitsministrid. Seda ei tohi segi ajada Euroopa Ülemkoguga, kus riigipead ja valitsusjuhid määravad kindlaks üldised poliitilised suunised.

Nõukogu eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel rotatsiooni korras iga kuue kuu järel. Eesistujariik juhatab enamikku ministrite kohtumisi ning arvukaid komiteede ja töörühmade istungeid. Ta korraldab arutelusid, vahendab erinevaid riiklikke seisukohti ning esindab nõukogu läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Erandiks on eelkõige välisasjade nõukogu, mille istungeid juhatab tavaliselt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Mitu järjestikust eesistujariiki kooskõlastavad oma töö nn kolmikeesistumise raames; Belgia tegi seejuures koostööd Hispaania ja Ungariga.

Belgia eesistumine langes Euroopa Parlamendi 2024. aasta juunis toimunud valimistele eelnenud Euroopa seadusandliku perioodi lõppfaasi. Seetõttu oli sageli eesmärgiks juba kaugele edenenud õigusloome menetlused lõpule viia. Poliitiliste prioriteetide hulka kuulusid õigusriigi ja demokraatia kaitse, Euroopa majanduse konkurentsivõime, roheline ja sotsiaalselt tasakaalustatud üleminek, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, ränne ja piirivalve ning liidu välispoliitiline tegutsemisvõime.

Belgial on Euroopa integratsiooniga eriline institutsionaalne seos. Ta kuulus Euroopa ühenduste kuue asutajariigi hulka. Brüsselis asuvad tänapäeval Euroopa Liidu kesksed institutsioonid; seal kogunevad korrapäraselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu. Seetõttu on nõukogu eesistumine rahvusliku mälestusmündi jaoks põhjendatud ajend: see tähistab liikmesriigi ajaliselt piiratud poliitilist ja korralduslikku vastutust ühises Euroopa otsustusprotsessis.