2 eurot briljantlõige/BU

Inimõiguste ülddeklaratsioon võeti 10. detsembril 1948 Pariisis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt. See sündis Teise maailmasõja, natsionaalsotsialistliku tagakiusamis- ja hävitamispoliitika ning miljonite inimeste ümberasustamise ja õigustest ilmajätmise taustal. Äsja asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon soovis sõnastada põhimõtted, mis kehtiksid kõigile inimestele sõltumata nende päritolust, soost, keelest, usust või poliitilistest veendumustest.

Deklaratsiooni koostamisel osales rahvusvaheline inimõiguste komisjon. Selle esimees oli Ameerika Ühendriikide endine esileedi Eleanor Roosevelt. Osalenud isikute hulka kuulusid ka Prantsuse jurist René Cassin, Hiina diplomaat ja filosoof Peng-chun Chang ning Liibanoni diplomaat Charles Malik. Tekst koosneb 30 artiklist. Need käsitlevad muu hulgas õigust elule ja isikuvabadusele, orjuse ja piinamise keeldu, võrdsust seaduse ees, sõna- ja usuvabadust ning poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi.

Deklaratsioon ei ole rahvusvahelise õiguse leping ega loonud algselt vahetult kohtulikult nõutavaid kohustusi. Sellest sai siiski hilisemate põhiseaduste ja rahvusvaheliste kokkulepete lähtepunkt. Nende hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt. Ka Euroopa inimõiguste süsteem kujunes selles ajalises ja poliitilises keskkonnas.

Mündil ei ole kujutatud konkreetset ajaloolist isikut. Inimfiguur sümboliseerib üldiselt indiviidi kui võõrandamatute õiguste kandjat. Müüri võib mõista kui eraldatuse, rõhumise või nende õiguste teostamise takistuste sümbolit; ava viitab kaitsele ja juurdepääsule.

Tähtpäeva valik seostus kogu maailmas tähistatud juubeliga. Soomele pakkus see ühtlasi võimaluse muuta nähtavaks oma kuulumine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil ja Euroopa institutsioonidel põhinevasse inimõiguste süsteemi. Soome on kuulunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alates 1955. aastast.