Coincard

Suitsupääsuke määrati 1962. aastal Eesti rahvuslinnuks. See valik langes aega, mil Eesti kuulus Nõukogude Liitu. Kohalikud loodus- ja kultuurisümbolid pakkusid tollal võimalust väljendada Eesti iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti ilma otseselt poliitilisi sümboleid kasutamata. Linnu nimetus eesti keeles on „suitsupääsuke“, sõna-sõnalt umbes „suitsupääsuke“.

Liik on tihedalt seotud inimese kujundatud elupaikadega. Ta ehitab oma lahtised savipesad eelistatult lautadesse, küünidesse ja muudesse hoonetesse. Seetõttu oli ta traditsioonilises maaelus eriti tavaline. Rändlinnuna veedab ta Eestis ainult sooja aastaaja ja talvitub Aafrikas. Tema tagasitulekut kevadel seostatakse seetõttu aastaaegade vaheldumise, kojujõudmise ja maaelulise tööaasta algusega. Teda tuntakse muu hulgas sügavalt harkis saba, pikkade tiibade ja osava lendavate putukate püüdmise järgi.

Pääsukesed esinevad ka eesti lauludes, lugudes ja kõnekäändudes. Sageli kujutatakse neid seal tuttavate koduelanike ja kevadekuulutajatena. See kultuuriline lähedus eristab suitsupääsukest paljudest teistest looduses elavatest linnuliikidest. Samal ajal sümboliseerib tema regulaarne ränne üle riikide ja mandrite looduse piiriüleseid seoseid.

Käibemündile valimisega võeti kasutusele juba aastakümneid väljakujunenud rahvuslik sümbol. Erinevalt juubelist ei meenuta väljaandmise põhjus üht kindlat ajaloolist kuupäeva. Keskmes on hoopis Eesti looduse ja argikultuuri üldtuntud sümbol. Suitsupääsuke sobib selleks ka oma silmapaistva, juba silueti järgi äratuntava kehakuju tõttu.