Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 482 2023
käibemüntide komplekt
UNC/BU
KMK BU
Soome · Soome esimene looduskaitseseadus aastast 1923
Tiraaž3 500
Väljalaskehind41,00 €
Väljalaskekuupäev21. märts 2023
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Turuhind45,90 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt meenutab Soome esimest looduskaitseseadust. Motiivil on stiliseeritud mardikas, selle kohal soomekeelne kiri „LUONNONSUOJELU“ ja all rootsikeelne vaste „NATURSKYDD“. Paremal on riigitähis „FI“, vasakul on näha Soome rahapaja tunnus.
Motiiv
Mündi motiiv on stiliseeritud mardika kujutis. Selle kohal poolkaares paikneb kiri „LUONNONSUOJELU“ (soome keeles „looduskaitse“). Selle all on kiri „NATURSKYDD“ (rootsi keeles „looduskaitse“), millele järgneb väljalaskeaasta „2023“. Paremal mündi sisemisel rõngal on „FI“, vasakul mündi sisemisel rõngal asub Soome rahapaja tunnus.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
1923. aasta seadus võeti vastu mõni aasta pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal. Sel perioodil arendas Soome oma riiklikke institutsioone ja seadusandlust. Samal ajal levis arusaam, et üksikuid maastikke, geoloogilisi moodustisi ning looma- ja taimeliike tuleks erireeglitega sekkumise eest kaitsta. Varem põhinesid vastavad meetmed peamiselt üksikotsustel ning teaduslikel või eraalgatustel.
Õigusakt lõi üldise seadusliku raamistiku kaitsealade määramiseks. See võimaldas kaitsemeetmeid rakendada nii riigi kui ka eraomandis oleval maal ning hõlmas ka loodusmälestisi ja teatavaid liike. Nii koondati looduskaitse eri vormid ühte õigusvaldkonda. Selle alusel sai hiljem rajada suuremaid reservaate ja rahvusparke; esimesed Soome rahvuspargid rajati 1938. aastal.
Õiguslik looduskaitse eksisteerib kõrvuti traditsioonilise Soome igaüheõigusega. See lubab loodusest ja maaomandist sõltumata viibida looduses ning seda teatud viisil kasutada, näiteks matkata või marju korjata. Tegemist ei ole siiski kaitsevahendiga: tundlike elupaikade või liikide säilitamiseks vajalikud piirangud sätestatakse eriseaduste ja kaitsealade eeskirjadega.
1923. aasta seadus jäi aastakümneteks Soome looduskaitsealase seadusandluse lähtekohaks. Hilisemad uued redaktsioonid laiendasid vaatenurka üksikutelt loodusmälestistelt ja piiritletud aladelt elupaikadele, elurikkusele ning ökoloogilistele seostele. 2023. aasta mündiväljaanne viitab selle seadusliku aluse sajandale aastapäevale.
Kakskeelne kiri viitab Soome soome- ja rootsikeelsele põhiseaduslikule traditsioonile; mõlemad keeled on rahvuskeeled. Mardikat ei ole nimetatud ühe kindla liigi portreena. Putukana sümboliseerib ta üldiselt elurikkuse sageli vähe märgatavat osa ning seega looduskaitset, mis ei hõlma ainult maastikke või suuri tuntud loomaliike.
Õigusakt lõi üldise seadusliku raamistiku kaitsealade määramiseks. See võimaldas kaitsemeetmeid rakendada nii riigi kui ka eraomandis oleval maal ning hõlmas ka loodusmälestisi ja teatavaid liike. Nii koondati looduskaitse eri vormid ühte õigusvaldkonda. Selle alusel sai hiljem rajada suuremaid reservaate ja rahvusparke; esimesed Soome rahvuspargid rajati 1938. aastal.
Õiguslik looduskaitse eksisteerib kõrvuti traditsioonilise Soome igaüheõigusega. See lubab loodusest ja maaomandist sõltumata viibida looduses ning seda teatud viisil kasutada, näiteks matkata või marju korjata. Tegemist ei ole siiski kaitsevahendiga: tundlike elupaikade või liikide säilitamiseks vajalikud piirangud sätestatakse eriseaduste ja kaitsealade eeskirjadega.
1923. aasta seadus jäi aastakümneteks Soome looduskaitsealase seadusandluse lähtekohaks. Hilisemad uued redaktsioonid laiendasid vaatenurka üksikutelt loodusmälestistelt ja piiritletud aladelt elupaikadele, elurikkusele ning ökoloogilistele seostele. 2023. aasta mündiväljaanne viitab selle seadusliku aluse sajandale aastapäevale.
Kakskeelne kiri viitab Soome soome- ja rootsikeelsele põhiseaduslikule traditsioonile; mõlemad keeled on rahvuskeeled. Mardikat ei ole nimetatud ühe kindla liigi portreena. Putukana sümboliseerib ta üldiselt elurikkuse sageli vähe märgatavat osa ning seega looduskaitset, mis ei hõlma ainult maastikke või suuri tuntud loomaliike.
Kasulik teave
See mündikomplekt sisaldab kõiki kaheksat käibemünti 1 sendist kuni 2 euroni ning 2023. aasta 2-eurost mälestusmünti „Soome esimene looduskaitseseadus 1923. aastast“ (CC482), nimiväärtus: 5,88 €.