2 eurot PP

Muuseumi asutamine langes aega pärast Napoleoni Illyrischen Provinzen lõppu, mil Krain kuulus taas Kaisertum Österreichi koosseisu. Õpetlased, ametnikud ja Kraini seisuste esindajad püüdsid sel ajal süstemaatiliselt kokku koguda maalt pärit muistiseid, ajaloolisi tõendeid ja loodusloolisi objekte. Sellised kogud lähtusid valgustusajastu traditsioonist, kuid teenisid samal ajal ka piirkonna ajaloo ja kultuuri uurimist. Mõni aasta pärast asutamist avati muuseum üldsusele.

Algselt hõlmasid kogud eri valdkondi, sealhulgas arheoloogiat, ajalugu ja loodusõpetust. 19. sajandil kasvasid kogud väljakaevamiste, annetuste ja sihipäraste ostude kaudu. Tänapäevane muuseumihoone Ljubljanas rajati selle sajandi lõpul spetsiaalselt kogude jaoks. Hiljem muudeti mõned valdkonnad organisatsiooniliselt iseseisvaks; loodusloolistest kogudest kujunes Slowenische Naturhistorische Museum. Nationalmuseum Sloweniens keskendub tänapäeval eelkõige maa arheoloogilisele ja kultuuriloolisele pärandile.

Vače situla on varasest rauaajast pärinev pronksnõu. See leiti Vače lähedalt Kesk-Sloveenias ning dateeritakse umbes 6. sajandisse eKr. Selle pinda kaunistavad mitmesugused figuuridega pildifriisid. Näha on muu hulgas rongkäike, pidusööki, loomi ja kahevõitlust. Kujutised on õhukesse pronksplekki teostatud vasardamistehnikas. Selliseid kaunistatud nõusid ja rakiseid tuntakse eriti Põhja-Aadria ja Ida-Alpide piirkonnast.

Selle leiu seostamine muuseumi juubeliga viitab asutuse ühele põhiülesandele: mitte üksnes arheoloogilisi esemeid säilitada, vaid neid ka teaduslikult uurida ja üldsusele kättesaadavaks teha. Samal ajal seob motiiv muuseumi ajaloo tänapäeva Sloveenia ala kaugesse minevikku ulatuva ajastuga, mis eelneb kaugelt tänapäevase riigi- ja institutsiooniloo kujunemisele.