2 eurot PP

Åland asub Soome mandriosa ja Rootsi vahel. Elanikkond on valdavalt rootsikeelne; saarestik moodustab tänapäeval Soome ühe rootsikeelse autonoomse piirkonna. Selle eriline riigiõiguslik staatus kujunes pärast Vene impeeriumi lagunemist. Soome kuulutas 1917. aastal välja iseseisvuse, samal ajal kui Ålandil tekkis liikumine Rootsiga ühinemise nimel. Strateegiliselt paiknevat saarestikku ei soovinud Soome siiski loovutada.

Konflikti lahendamiseks võttis Soome 1920. aastal vastu omavalitsusseaduse. Kuna see ei veennud ühinemisliikumist esialgu, esitati niinimetatud Ålandi küsimus Rahvasteliidule. Rahvasteliit otsustas 1921. aastal, et Soome peab säilitama riikliku suveräänsuse. Samal ajal pidi ta tagama rootsi keele, kultuuri ja kohalike traditsioonide säilimise. Rahvusvaheline lahendus kinnitas lisaks saarestiku demilitariseeritud ja neutraliseeritud staatust. Demilitariseerimine pärineb juba 19. sajandil pärast Krimmi sõda sõlmitud kokkuleppest.

Omavalitsust teostavad Ålandi parlament Lagting ja oma regionaalvalitsus. Åland võib mitmes siseküsimuses kehtestada oma seadusi, muu hulgas hariduse, kultuuri, tervishoiu, kohaliku omavalitsuse ja keskkonnakaitse valdkonnas. Välispoliitika, riigikaitse ning suur osa tsiviil- ja karistusõigusest jäävad seevastu Soome riigi pädevusse. Åland saadab oma saadiku ka Soome parlamenti.

Esimene Ålandi parlament tuli kokku 9. juunil 1922. Seda kuupäeva meenutatakse igal aastal omavalitsuspäeval. 2021. aasta juubeliväljaanne on seevastu seotud autonoomia rahvusvahelise ja poliitilise kindlustamisega 1921. aastal. See tähtpäev tähistab seega mitte ainult piirkondlikku halduskorda, vaid ka ajaloolist kompromissi: Soome territoriaalne kuuluvus jäi puutumata, samal ajal kui rootsikeelne elanikkond sai ulatuslikud tagatised ja oma poliitilised institutsioonid.