San Marino · Giuseppe Garibaldi 200. sünniaastapäev

Giuseppe Garibaldi oli Risorgimento, Itaalia riikliku ühendamise liikumise, väejuht ja poliitik. Esialgu meremehena töötanud Garibaldi ühines Giuseppe Mazzini vabariikliku liikumisega. Pärast ebaõnnestunud ülestõusukatset läks ta eksiili Lõuna-Ameerikasse. Seal osales ta sõjalistes konfliktides Brasiilias ja Uruguays ning omandas kogemusi vabatahtlike üksuste juhtimisel. Oma toetajatega, keda nimetati punasärkideks, sai temast hiljem Itaalia ühendamisliikumise laialt tuntud tegelane.

1848. ja 1849. aasta revolutsioonide ajal võitles Garibaldi lühikest aega eksisteerinud Rooma vabariigi eest. See oli tekkinud pärast seda, kui paavst Pius IX oli Roomast põgenenud ja paavsti ilmalik võim kaotatud. Prantsuse väed vallutasid Rooma siiski tagasi. Seejärel taandus Garibaldi koos oma vabatahtlikega ning jõudis Austria vägede eest põgenedes San Marinosse. Vabariik andis talle ja tema kaaslastele 1849. aasta suvel varjupaiga. Osa tema vägedest desarmeeriti ja saadeti seal laiali; Garibaldi jätkas põgenemist. Teda saatnud abikaasa Anita suri mõni päev hiljem Ravenna lähedal.

Garibaldi tuntuim ettevõtmine oli 1860. aastal toimunud Tuhande retk. Vabatahtlike üksus maabus Sitsiilias ning saavutas seejärel kontrolli suure osa Kahe Sitsiilia kuningriigi üle. Garibaldi loovutas vallutatud alad kuningas Viktor Emanuel II.-le. Sellega aitas ta kaasa Itaalia kuningriigi tekkele järgmisel aastal, kuigi ta ise pooldas vabariiklikke ideid. Roomast sai Itaalia riigi osa alles hiljem.

Garibaldi valimise San Marino poolt ei selgita seega üksnes ümmargune sünniaastapäev. See meenutab samal ajal revolutsionääri ja väikese vabariigi vahetut seost. Tema vastuvõtmine 1849. aastal kuulub San Marino mällu tema enda traditsioonist poliitiliselt tagakiusatute varjupaigana.