Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 354 2019
Coincard
UNC/BU
Coincard
Läti · Tõusev päike – Läti vapp
Tiraaž7 000
Väljalaskehind7,90 €
Väljalaskekuupäev17. sept 2019
PakendCoincard
ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU
Turuhind16,00 €
Väljalaske puhul
Münt on pühendatud Läti riigivapi ajaloole ja tõusva päikese motiivile. Kujutatud on tõusev päike ning stiliseeritud tähed B ja L tähistamaks „Brīvā Latvija“ („vaba Läti“), millele lisandub kiri „UZLĒCOŠĀ SAULE“. Ansis Cīrulis 1917. aastal kavandatud motiiv lisati pärast Läti Vabariigi asutamist uue riigivapi kavanditesse, mis võeti ametlikult kasutusele 1921. aastal.
Motiiv
Münt on pühendatud Läti riigivapi ajaloole ja sellel on kujutatud tõusva päikese motiivi. Motiiv oli algselt osa kunstnik Ansis Cīrulis’e 1917. aasta kavandist iseseisva Läti sümboli jaoks. Hiljem sai sellest tänapäeva Läti riigivapi üks põhielemente.
Ansis Cīrulis kasutas tõusva päikese motiivi juba varem Läti küttide tunnusmärgi kujundamisel ja teistes teostes. Pärast Läti Vabariigi asutamist 1918. aastal kasutati tõusva päikese motiivi kõigis uue riigivapi kavandites. 1921. aastal võeti Läti riigivapp ametlikult kasutusele.
Motiivil on kujutatud tõusvat päikest ning keskel stiliseeritud tähti B ja L sõnade „Brīvā Latvija“ — „vaba Läti“ — tähistamiseks. Mündil on ka kiri „UZLĒCOŠĀ SAULE“ (tõusev päike), emiteeriva riigi nimi „LATVIJA“ ja vermimisaasta „2019“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Ansis Cīrulis kasutas tõusva päikese motiivi juba varem Läti küttide tunnusmärgi kujundamisel ja teistes teostes. Pärast Läti Vabariigi asutamist 1918. aastal kasutati tõusva päikese motiivi kõigis uue riigivapi kavandites. 1921. aastal võeti Läti riigivapp ametlikult kasutusele.
Motiivil on kujutatud tõusvat päikest ning keskel stiliseeritud tähti B ja L sõnade „Brīvā Latvija“ — „vaba Läti“ — tähistamiseks. Mündil on ka kiri „UZLĒCOŠĀ SAULE“ (tõusev päike), emiteeriva riigi nimi „LATVIJA“ ja vermimisaasta „2019“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Ansis Cīrulis (1883–1942) oli Läti graafik, maalikunstnik ja tarbekunstnik. Ta kuulus kunstnike põlvkonda, kes arendas välja iseseisva läti vormikeele, ühendades seejuures traditsioonilised ornamendid, rahvakunsti ja kaasaegse disaini. Cīrulis kujundas muu hulgas plakateid, postmarke, keraamikat ja interjööre. Tema looming aitas väljendada poliitilisi ettekujutusi Läti enesemääramisest ka kergesti äratuntavate visuaalsete sümbolite kaudu.
Päikesemotiiv tekkis Esimese maailmasõja ajal. Alates 1915. aastast võitlesid läti kütiväeosad Vene keisririigi armee koosseisus peamiselt Saksa vägede vastu. Need üksused olid algselt loodud Läti asustusala kaitsmiseks. Samal ajal kujunesid need rahvusliku ühtekuuluvustunde tugipunktiks. Pärast 1917. aasta Vene revolutsioone ja senise riigikorra lagunemist muutus poliitilise iseseisvuse nõue üha tähtsamaks. Tõusvat päikest võis selles kontekstis mõista tekkiva Läti sümbolina.
Vabariik kuulutati 18. novembril 1918 Riias välja. Sellele järgnes Läti vabadussõda, milles erinevad läti, saksa, vene ja nõukogude vene jõud võitlesid riigi kontrolli pärast. Alles pärast seda sai riiklikud institutsioonid püsivalt üles ehitada ja riiklikud tunnused kindlaks määrata.
Läti täielikul riigivapil on päike koos teiste heraldiliste kujunditega. Kolm tähte sümboliseerivad ajaloolisi piirkondi Vidzeme, Latgale ning Kurzeme ja Zemgale, kusjuures kahte viimast kujutatakse koos. Punane lõvi viitab piirkondadele Kurzeme ja Zemgale, hõbedane greif aga piirkondadele Vidzeme ja Latgale. Kompositsiooni täiendavad tammeoksad ja Läti rahvusvärvides lint.
Nõukogude võimu ajal ei kasutatud seda vappi riikliku tunnusena. Läti riikluse taastamise käigus võeti see taas kasutusele. 2019. aasta mündiväljaanne tõi seega esile Läti iseseisvusliikumise varase visuaalse sümboli ning rõhutas ühtlasi selle teed poliitilisest kavandist riikliku sümboolika osaks.
Päikesemotiiv tekkis Esimese maailmasõja ajal. Alates 1915. aastast võitlesid läti kütiväeosad Vene keisririigi armee koosseisus peamiselt Saksa vägede vastu. Need üksused olid algselt loodud Läti asustusala kaitsmiseks. Samal ajal kujunesid need rahvusliku ühtekuuluvustunde tugipunktiks. Pärast 1917. aasta Vene revolutsioone ja senise riigikorra lagunemist muutus poliitilise iseseisvuse nõue üha tähtsamaks. Tõusvat päikest võis selles kontekstis mõista tekkiva Läti sümbolina.
Vabariik kuulutati 18. novembril 1918 Riias välja. Sellele järgnes Läti vabadussõda, milles erinevad läti, saksa, vene ja nõukogude vene jõud võitlesid riigi kontrolli pärast. Alles pärast seda sai riiklikud institutsioonid püsivalt üles ehitada ja riiklikud tunnused kindlaks määrata.
Läti täielikul riigivapil on päike koos teiste heraldiliste kujunditega. Kolm tähte sümboliseerivad ajaloolisi piirkondi Vidzeme, Latgale ning Kurzeme ja Zemgale, kusjuures kahte viimast kujutatakse koos. Punane lõvi viitab piirkondadele Kurzeme ja Zemgale, hõbedane greif aga piirkondadele Vidzeme ja Latgale. Kompositsiooni täiendavad tammeoksad ja Läti rahvusvärvides lint.
Nõukogude võimu ajal ei kasutatud seda vappi riikliku tunnusena. Läti riikluse taastamise käigus võeti see taas kasutusele. 2019. aasta mündiväljaanne tõi seega esile Läti iseseisvusliikumise varase visuaalse sümboli ning rõhutas ühtlasi selle teed poliitilisest kavandist riikliku sümboolika osaks.