Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 350 2019
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Kreeka · Andreas Kalvose 150. surma-aastapäev
Tiraaž748 500
Väljalaskekuupäev11. juuli 2019
ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★
Turuhind4,50 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab luuletaja Andreas Kalvose (1792–1869) 150. surma-aastapäeva. Ta ühendas neoklassitsistliku hariduse romantismi ideaalide ning vana- ja uus-kreeka keele elementidega. Motiivil on Zante'il sündinud luuletaja portree, mida ümbritsevad tema nimi ja eluaastad ning kiri „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ“. Lisaks on kujutatud palmetti kui rahapaja tunnust ja mündikunstnik George Stamatopoulose monogrammi.
Motiiv
Zante'is sündinud Andreas Kalvos (1792-1869) on üks tänapäeva Kreeka tähtsamaid luuletajaid. Oma teostes ühendas ta kindla neoklassitsistliku hariduse romantismi kõrgete ideaalidega ning vana- ja uuskreeka keele elementidega; tema luule andis väljenduse nii oma aja revolutsioonilistele ideaalidele kui ka isiklikele nägemustele.
Mündi rahvuslikul küljel on kujutatud Andreas Kalvose portree. Vasakul ülal mööda mündi sisemist serva on kiri „ΑΝΔΤΡΕΑΣ ΚΑΛΒΟΣ 1792-1869“, sellest paremal on graveeritud väljalaskeaasta ning selle kohal palmett ehk Kreeka rahapaja tunnus; paremal all mööda mündi sisemist serva asub kiri „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ“. Paremal all on näha ka mündikunstniku George Stamatopoulose monogramm.
Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi rahvuslikul küljel on kujutatud Andreas Kalvose portree. Vasakul ülal mööda mündi sisemist serva on kiri „ΑΝΔΤΡΕΑΣ ΚΑΛΒΟΣ 1792-1869“, sellest paremal on graveeritud väljalaskeaasta ning selle kohal palmett ehk Kreeka rahapaja tunnus; paremal all mööda mündi sisemist serva asub kiri „ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ“. Paremal all on näha ka mündikunstniku George Stamatopoulose monogramm.
Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Kalvose kirjanduslik looming on tihedalt seotud Kreeka iseseisvussõjaga Osmanite riigi vastu. 1821. aastal alanud ülestõus viis pärast aastaid kestnud võitlusi iseseisva Kreeka riigi tekkimiseni. Paljudes oma oodides käsitles Kalvos vabadust, poliitilist enesemääramist, ohvrimeelsust ja vabariiklikku voorust. Seejuures kasutas ta nii ülestõusu tänapäevaste sündmuste kui ka Kreeka antiikaja motiive.
Tema kakskümmend kreekakeelset oodi ilmusid kahes kogumikus: 1824. aastal Genfis ja 1826. aastal Pariisis. Avaldamine Lääne-Euroopa linnades langes aega, mil Kreeka ülestõus pälvis väljaspool riiki suurt tähelepanu. Filellenistlik liikumine toetas iseseisvuspüüdlusi poliitiliselt, ajakirjanduse kaudu ja osaliselt ka sõjaliselt. Kalvose luuletused ei olnud seega suunatud üksnes Kreeka publikule, vaid paiknesid ühtlasi selle Euroopa debati kontekstis.
Suure osa oma elust veetis Kalvos väljaspool Kreekat. Itaalias puutus ta kokku samuti Zantelt pärit kirjaniku Ugo Foscologa ning töötas mõnda aega tema sekretärina. Hiljem elas ta muu hulgas Šveitsis, Prantsusmaal ja Inglismaal. Korful õpetas ta Ionische Akademie juures. Joonia saared moodustasid tollal Briti kaitsealuse riigi ning ühendati Kreeka kuningriigiga alles 1864. aastal.
Pärast kahte luulekogumikku ei avaldanud Kalvos enam kreeka keeles lüürikat. Esialgu leidis tema looming vaid piiratud vastukaja. 19. sajandi lõpul tõi luuletaja ja kirjanduskriitik Kostis Palamas selle taas Kreeka kirjandusdebatti. Sellest ajast kuulub Kalvos koos teiste iseseisvusaja autoritega tänapäeva Kreeka kirjanduskaanonisse. Mündiväljaanne ei tähista seetõttu üksnes biograafilist tähtpäeva, vaid meenutab ühtlasi Kreeka riigi rajamise, Euroopa filellenismi ja tänapäeva Kreeka kirjanduse seost.
Tema kakskümmend kreekakeelset oodi ilmusid kahes kogumikus: 1824. aastal Genfis ja 1826. aastal Pariisis. Avaldamine Lääne-Euroopa linnades langes aega, mil Kreeka ülestõus pälvis väljaspool riiki suurt tähelepanu. Filellenistlik liikumine toetas iseseisvuspüüdlusi poliitiliselt, ajakirjanduse kaudu ja osaliselt ka sõjaliselt. Kalvose luuletused ei olnud seega suunatud üksnes Kreeka publikule, vaid paiknesid ühtlasi selle Euroopa debati kontekstis.
Suure osa oma elust veetis Kalvos väljaspool Kreekat. Itaalias puutus ta kokku samuti Zantelt pärit kirjaniku Ugo Foscologa ning töötas mõnda aega tema sekretärina. Hiljem elas ta muu hulgas Šveitsis, Prantsusmaal ja Inglismaal. Korful õpetas ta Ionische Akademie juures. Joonia saared moodustasid tollal Briti kaitsealuse riigi ning ühendati Kreeka kuningriigiga alles 1864. aastal.
Pärast kahte luulekogumikku ei avaldanud Kalvos enam kreeka keeles lüürikat. Esialgu leidis tema looming vaid piiratud vastukaja. 19. sajandi lõpul tõi luuletaja ja kirjanduskriitik Kostis Palamas selle taas Kreeka kirjandusdebatti. Sellest ajast kuulub Kalvos koos teiste iseseisvusaja autoritega tänapäeva Kreeka kirjanduskaanonisse. Mündiväljaanne ei tähista seetõttu üksnes biograafilist tähtpäeva, vaid meenutab ühtlasi Kreeka riigi rajamise, Euroopa filellenismi ja tänapäeva Kreeka kirjanduse seost.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi