Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 346 2019
Blister
PP
Blister proof
Portugal · Madeira ja Porto Santo avastamise 600. aastapäev
Tiraaž3 990
Väljalaskehind17,22 €
Väljalaskekuupäev6. juuni 2019
PakendBlister
Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud
Turuhind16,50 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab Madeira saarestiku avastamise 600. aastapäeva Portugali meresõitjate Bartolomeu Perestrelo ja Tristão Vazi poolt. Seda sündmust peetakse Portugali esimeseks territoriaalseks avastuseks, verstapostiks riigi kujunemisel mereriigiks ning Portugali maadeavastuste ajastu alguseks (1418–1522). Motiivil on kujutatud Madeira saarestikku ja Porto Santo saart ning pealdisi „600 anos do Descobrimento da Madeira e de Porto Santo“ ja „PORTUGAL 2019“.
Motiiv
Sündmus, mida tuntakse Portugali esimese territoriaalse avastusena, kujutas endast ajaloolist verstaposti Portugali kindlustumisel mereriigina ning viis Portugali avastusretkede ajastuni (1418–1522).
Mündimotiivil on kujutatud Madeira saarestikku ja Porto Santo saart. Poolkaares paiknevad kirjad „600 anos do Descobrimento da Madeira e de Porto Santo“ ja „PORTUGAL 2019“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündimotiivil on kujutatud Madeira saarestikku ja Porto Santo saart. Poolkaares paiknevad kirjad „600 anos do Descobrimento da Madeira e de Porto Santo“ ja „PORTUGAL 2019“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Madeira portugallaste uurimine oli seotud varase ekspansiooniga Atlandi ookeani ääres. Infante Heinrichi, kes sai hiljem hüüdnimeks „Meresõitja“, toetusel otsisid Portugali laevad uusi teid, ankrupaiku ja kaubandusvõimalusi. Tristão Vazi ja Bartolomeu Perestrelo kõrval osales retkedel ning seejärel saarestiku arendamisel ka João Gonçalves Zarco. Vanemad Euroopa kaardid viitavad võimalusele, et saared võisid olla tuntud juba varem. Portugallaste merereisid panid siiski aluse nende püsiasustusele ja poliitilisele liitmisele.
Madeira ja Porto Santo olid portugallaste asustamise ajal asustamata. Kroon andis nende arendamise niinimetatud kaptenite hooleks, kes vastutasid maa jagamise, haldamise ja koloniseerimise eest. Zarco sai peasaare edelaosa, Tristão Vaz kirdeosa; Perestrelole määrati Porto Santo. Asunikud saabusid peamiselt Portugali mandriosast. Põllumajanduslikuks kasutamiseks tuli metsi raadada ja rajada niisutussüsteeme. Nii kujunesid Madeirale iseloomulikud levaadad, mis juhivad vett sademeterikastest piirkondadest põldudele ja asulatesse.
15. ja 16. sajandil kujunes Madeira suhkruroo kasvatamise keskuseks. Tootmine ja kaubandus olid seotud Atlandi majandusvõrgustikega; seejuures kasutati ka orjastatud inimeste tööjõudu. Hiljem suurenes viinamarjakasvatuse tähtsus. Madeira veini levitati rahvusvahelistel merekaubandusteedel. Saarestiku asukoht muutis selle ühtlasi Atlandi ookeani laevaliikluse varustus- ja vahepeatuseks.
Tänapäeval moodustab saarestik Portugali autonoomse piirkonna, millel on oma piirkondlik valitsus ja parlament. Mälestus selle portugallaste asustamisest seob seega meresõiduajaloo, piirkondliku identiteedi ning Portugali ülemerelise võimu- ja kaubandusruumi kujunemise. Ümmargune aastapäev andis otsese ajendi selle ajaloolise seose kajastamiseks käibemündil.
Madeira ja Porto Santo olid portugallaste asustamise ajal asustamata. Kroon andis nende arendamise niinimetatud kaptenite hooleks, kes vastutasid maa jagamise, haldamise ja koloniseerimise eest. Zarco sai peasaare edelaosa, Tristão Vaz kirdeosa; Perestrelole määrati Porto Santo. Asunikud saabusid peamiselt Portugali mandriosast. Põllumajanduslikuks kasutamiseks tuli metsi raadada ja rajada niisutussüsteeme. Nii kujunesid Madeirale iseloomulikud levaadad, mis juhivad vett sademeterikastest piirkondadest põldudele ja asulatesse.
15. ja 16. sajandil kujunes Madeira suhkruroo kasvatamise keskuseks. Tootmine ja kaubandus olid seotud Atlandi majandusvõrgustikega; seejuures kasutati ka orjastatud inimeste tööjõudu. Hiljem suurenes viinamarjakasvatuse tähtsus. Madeira veini levitati rahvusvahelistel merekaubandusteedel. Saarestiku asukoht muutis selle ühtlasi Atlandi ookeani laevaliikluse varustus- ja vahepeatuseks.
Tänapäeval moodustab saarestik Portugali autonoomse piirkonna, millel on oma piirkondlik valitsus ja parlament. Mälestus selle portugallaste asustamisest seob seega meresõiduajaloo, piirkondliku identiteedi ning Portugali ülemerelise võimu- ja kaubandusruumi kujunemise. Ümmargune aastapäev andis otsese ajendi selle ajaloolise seose kajastamiseks käibemündil.