2 eurot briljantlõige/BU

Pieter Bruegel der Ältere kuulub Madalmaade renessansi. Mõiste „Madalmaade” all peetakse siin silmas ajaloolisi Madalmaid, mis hõlmasid 16. sajandil ka tänapäeva Belgia ala. Belgia riiki Bruegeli eluajal veel ei eksisteerinud. Tema täpsed sünniandmed ja sünnikoht ei ole kindlalt teada; arvatavasti sündis ta ajavahemikus 1525–1530.

Bruegel võeti 1551. aastal meistrina Antwerpeni Lukasgilde liikmeks. Antwerpen oli tollal kaubanduskeskus ning samal ajal oluline kunstiäri ja graafika keskus. Pärast reisi üle Alpide Itaaliasse töötas Bruegel muu hulgas Antwerpeni kirjastaja Hieronymus Cocki juures. Tema kavandite põhjal valmistatud vaskgravüüride kaudu jõudsid tema pildilised ideed laiema publikuni. Hiljem kolis ta Brüsselisse, kus elas surmani. Ta maeti sealsesse Kapellenkirche kirikusse.

Bruegel on tuntud maastike, talupoegade igapäevaelu kujutiste ning religioossete ja allegooriliste stseenide poolest. Tema teoste hulka kuuluvad „Kütid lumes”, „Talupojapulm”, „Paabeli torni ehitamine” ja „Surma triumf”. Tema piltidel seostuvad sageli arvukad üksikfiguurid ja igapäevased tegevused avarateks kompositsioonideks. Talupojapeod, töö, mängud või aastaajale iseloomulikud tegevused ei esine seal pelgalt kõrvalise motiivina, vaid kesksete pilditeemadena. Levinud nimetus „Talupoegade Bruegel” jääb siiski liiga kitsaks, sest tema looming hõlmab samuti piibliteemasid, loodusvaatlusi ja moraaliallegooriaid.

Bruegel elas usukonfliktide ja poliitiliste repressioonide kujundatud ajastul. Habsburgide valitsetud Madalmaad olid reformatsiooni, pildirüüste ja Hispaania võimu vastumeetmete toimumispaigaks. Selle taustal tõlgendatakse üksikuid teoseid poliitiliselt või usutunnistuslikult, kuid kindlaid järeldusi Bruegeli isikliku hoiaku kohta on vaevalt võimalik teha.

Belgia austusavaldus seostub Bruegeli tegevusega Antwerpenis ja Brüsselis ning tema kohaga Lõuna-Madalmaade kultuuripärandis. Ka tema pojad Pieter Brueghel der Jüngere ja Jan Brueghel der Ältere jätkasid perekonna maalikunsti traditsiooni.