Andorra · 25 aastat tolliliitu Euroopa Liiduga

Andorra ei ole Europäische Unioni liige. Prantsusmaa ja Spanieni vahelise asukoha tõttu on vürstiriik majanduslikult siiski tihedalt seotud Euroopa siseturuga. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud tänapäevast EU-d veel olemas; lepinguosaline oli Europäische Wirtschaftsgemeinschaft (EWG). Europäische Union tekkis alles Maastrichti lepinguga. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid hiljem üle sellele.

Lepinguga loodi tööstuskaupade tolliliit. Vastastikuses kaubanduses kaotati tollimaksud ja nendega võrdsustatavad maksud. Kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes võttis Andorra põhimõtteliselt üle ühise tollitariifi ja osa ühenduse tollieeskirjadest. Põllumajandustooteid ei hõlmatud samal viisil. Rakendamise ja vaidlusküsimuste lahendamise jaoks moodustati ühiskomitee.

Väikeriigi jaoks oli see kord eriti oluline, sest suur osa tema kaubavahetusest toimub kahe naaberriigi kaudu. Andorra majandus on tugevalt suunatud kaubandusele, turismile ja teenustele. Reguleeritud tollialane seotus hõlbustas kaubavahetust Euroopa majandusruumiga, ilma et Andorra oleks ühenduse või EU-ga ühinenud. Samal ajal pidi riik rakendama imporditud kaupade käitlemisel Euroopa nõudeid.

Tollilepingut tuleb eristada hilisemast valuutalepingust. Varem kasutas Andorra Prantsuse franki ja Hispaania peseetat ning võttis seejärel kasutusele euro, esialgu ilma oma emiteerimisõiguseta. Alles eraldi valuutaleping lubas vürstiriigil vermida oma euromünte. Seega ühendab mälestusmünt EU-ga seotud suhete kaks tasandit: varasema kaubanduspoliitilise seotuse ja hilisema õiguse osaleda riikliku kujundusega müntide kaudu eurosüsteemis.

Aastapäev sobis mündi väljalaske põhjuseks, sest leping kuulub Andorra ja EU suhete püsivate lepinguliste aluste hulka. See tähistab institutsionaliseeritud majanduskoostööd, kuigi vürstiriik on jäänud liidust väljapoole.