Soome · Euroopa lipu 30. aastapäev

Euroopa Liidu tänapäeval kasutatav lipp ei tekkinud algselt Euroopa ühendustes, vaid Euroopa Nõukogus. See 1949. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon on Euroopa Liidust institutsionaalselt eraldiseisev. Selle ministrite komitee võttis 8. detsembril 1955 kasutusele sinisel taustal kaheteistkümne kuldse tähega embleemi. Hiljem lubas Euroopa Nõukogu Euroopa ühenduste institutsioonidel kasutada sama tähist.

Euroopa Parlament toetas 1983. aastal embleemi kasutuselevõttu. 1985. aasta juunis kiitsid toonaste Euroopa ühenduste riigi- ja valitsusjuhid selle sammu heaks. Sellele poliitilisele üksmeelele viitab mündi juubeliaasta. Nimetust „ELi lipp“ kasutatakse seejuures tagasiulatuvalt: Euroopa Liit tekkis selle nime all alles 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega.

Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see muutumatuks ka erinevate laienemiste ajal. Suletud ring sümboliseerib ühtekuuluvust, samas kui kaksteist seostub traditsiooniliselt täielikkuse ja ühtsusega. ELi institutsioonid kasutavad lippu, kuid kõigis Euroopa lepingutes ei ole seda sõnaselgelt ametliku sümbolina sätestatud. 2004. aastal allkirjastatud Euroopa põhiseaduse leping oleks nimetanud lipu liidu sümboliks, kuid see ei jõustunud. Hilisem Lissaboni leping loobus vastavast sättest, kuid praktilist kasutamist jätkati sellest hoolimata.

See sündmus sobis ühiseks mälestusväljaandeks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid on kogu euroalal tuntud tähis. Ühised 2-euro väljaanded võimaldavad osalevatel riikidel kasutada sama teemat ja sama põhikujundust, samal ajal kui sellised andmed nagu riigi nimi ja rahapaja tunnus kohandatakse riigiti. Soome jaoks sobitus väljaanne ka tema Euroopa Liiduga ühinemise kahekümnenda aastapäeva aastasse; riik on liidu liige alates 1995. aastast.