Portugal · Portugali esimese Timoriga kokkupuute 500. aastapäev

Väljalaskekuupäev15. juuli 2015

Kogutiraaž507 015

ELi maksimum520 000

Väljaanded3

Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud

Pealdis a olev tekst1515 / PORTUGAL / TIMOR / 2015 / Fernando Fonseca

DisainerFernando Fonseca

RahapajaImprensa Nacional Casa da Moeda S.A., Lisboa

Väljalaske puhul

Münt meenutab Portugali meresõitjate esimesi kontakte Timoriga 500 aastat tagasi. Motiivil on 16. sajandist pärit laev ning kohalik majakatus koos tüüpiliste puukujudega, mis viitavad müütidele ja legendidele, esimeste elanike päritolule Aasia teistest piirkondadest ning hobuste tähtsusele transpordivahendina. Kujutist täiendavad kirjed „1515“, „PORTUGAL“, „TIMOR“ ja „2015“.

Motiiv

Motiivil on 16. sajandist pärit laev, mis kujutab Portugali meresõitjate saabumist saarele, ning kohalikule piirkonnale omane kaetud maja katus tüüpiliste puidust kujudega, mis meenutavad müüte ja legende. Mündil kujutatud katus jutustab esimeste elanike loo: nad saabusid paadiga Aasia teistest piirkondadest. Samuti kujutab see hobuste tähtsust transpordivahendina, arvestades järske mägesid, mis katavad peaaegu kogu saare. Üleval paremal on aastaarv „1515“ ja väljaandjariigi nimi „PORTUGAL“. All vasakul on saare nimi „TIMOR“ ja aastaarv „2015“. Kõige all on kunstniku Fernando Fonseca allkiri.

Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Portugali kohalolu Timoril kujunes seoses Euroopa ekspansiooniga India ookeanile. Portugali kaupmehed otsisid seal eelkõige sandlipuitu, mille järele oli nõudlus Hiinas ja teistel Aasia turgudel. Esialgu puudusid ulatuslikud koloniaalstruktuurid. Kaupmehed ja hiljem dominiiklastest misjonärid lõid suhteid kohalike valitsejatega, kelle kaudu korraldati kaubandust, poliitilisi liite ja katoliikluse levitamist.

Portugal konkureeris piirkonnas Madalmaadega. Vastavatest mõjusfääridest kujunes välja saare jagunemine: lääneosa kuulub tänapäeval Indoneesiale, samal ajal kui idaosast ja Oe-Cusse eksklaavist kujunes Timor-Leste riigi territoorium. Portugali halduskeskus asus algul Lifaus ning viidi 18. sajandil üle Dilisse. Pikka aega jäi tegelik koloniaalkontroll väljaspool üksikuid rannikulinnu ja piirkondlikke liite piiratuks.

Pärast 1974. aasta nelgirevolutsiooni alustas Portugal oma ülemereterritooriumide dekoloniseerimist. Timoril tõi taandumine kaasa poliitiliste rühmituste vahelised kokkupõrked. Peagi pärast 1975. aastal välja kuulutatud iseseisvust okupeeris Indoneesia selle ala. Järgnenud okupatsiooniaega iseloomustasid relvastatud vastupanu, repressioonid ja arvukad tsiviilohvrid. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korraldatud rahvahääletusel otsustas elanikkond 1999. aastal Indoneesia koosseisu jäämise autonoomia vastu. Pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üleminekuvalitsust sai Timor-Leste 2002. aastal suveräänseks.

Seetõttu ei viita varase kontakti meenutamine üksnes meresõidule ja kaubandusele, vaid ka ligikaudu viis sajandit kestnud konfliktsele suhtele. Portugali mõjud on eriti märgatavad katoliikluses, perekonnanimedes, õiguses ja keeles. Portugali keel on Tetumi kõrval ametlik keel; Timor-Leste kuulub ka portugali keelt kõnelevate riikide ühendusse. Juubel andis Portugalile seega võimaluse meenutada ajaloolist sidet nüüdseks iseseisva riigiga.