Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 185 2015
käibemüntide komplekt
UNC/BU
KMK BU
Saksamaa · Hessen, Frankfurter Paulskirche
Tiraaž175 100
Väljalaskehind13,35 €
Väljalaskekuupäev30. jaan 2015
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Komplekti hind (2 münti)49,00 €
Allika tiraažiandmed: 39800 | 33825
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · BU · käibemüntide komplekt · Tiraaž 39 800
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · BU · käibemüntide komplekt · Tiraaž 33 825
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · BU · käibemüntide komplekt · Tiraaž 33 825
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · BU · käibemüntide komplekt · Tiraaž 33 825
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · BU · käibemüntide komplekt · Tiraaž 33 825
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Hesseni liidumaale ja kuulub sarja „Liidumaad“. Motiivil on kujutatud klassikaline vaade Frankfurter Paulskirchele koos selle domineeriva torni, elliptilise kirikuhoone ja esile tõstetud trepistikuga ning kirjaga „HESSEN“. Paulskirche oli 1849. aastal Saksa maade esimese vabalt valitud rahvaesinduse asukohaks ning seda peetakse Saksa demokraatia hälliks.
Motiiv
Motiivil on kujutatud klassikaline vaade hoonele Frankfurter Paulskirche (see oli Saksa maade esimese vabalt valitud rahvaesinduse (1849) asukoht ja seda peetakse saksa demokraatia hälliks), mille järgi on see kõige paremini äratuntav. See annab muljetavaldavalt edasi kontrasti kiriku domineeriva torni ja elliptilise struktuuri vahel. Veidi üle mõõdukas trepp mõjub kutsuvalt ja rõhutab samal ajal selle all olevat pealdist „HESSEN“ (Hessen, kus Frankfurter Paulskirche asub). Mündi sisemisel rõngal on vasakul ka aastaarv „2015“ ja vastava vermikoja tunnus („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“) ning paremal väljaandjariigi tähis „D“ ja kunstniku initsiaalid („HH“ — Heinz Hoyer).
Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Paulskirche ehitati aastatel 1789–1833 Frankfurti evangeelse peakirikuna. Selle ovaalsesse siseruumi mahtus suuri rahvahulki. Seetõttu valiti hoone 1848. aasta revolutsiooni ajal üle-saksamaalise parlamendi kogunemispaigaks. Frankfurt oli tollal vaba linn ning ühtlasi Deutscher Bundi asukoht; Deutscher Bund oli suveräänsete Saksa riikide lõtv ühendus.
Rahvuskogu tuli kokku 18. mail 1848. Sellele eelnesid protestid tsensuuri ja võimukandjate valitsemise vastu ning nõudmised põhiõiguste, poliitilise osaluse ja Saksa rahvusriigi järele. Saadikud määrati üksikute riikide erinevate valimiskordade alusel. Valimised ei vastanud tänapäeva demokraatlikele standarditele: naised jäeti kõrvale ning piirkonniti kehtisid täiendavad piirangud.
1849. aasta märtsis võttis kogu vastu niinimetatud Paulskirche põhiseaduse. See sisaldas põhiõiguste kataloogi ning nägi ette föderaalse Saksa põhiseadusriigi, mille riigipeaks oleks pärilik keiser. Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV lükkas talle pakutud keisrikrooni siiski tagasi. Mitu valitsust ei tunnustanud põhiseadust; Rahvuskogu kaotas oma poliitilise toetuse ja saadeti lõpuks laiali. Saksamaa riiklik ühendamine toimus alles 1871. aastal teistsugustes poliitilistes tingimustes.
Frankfurti õhurünnakute ajal põles Paulskirche 1944. aastal täielikult maha. See ehitati lihtsustatud kujul uuesti üles ja avati 1948. aastal, Rahvuskogu sajandal aastapäeval, taas. Sellest ajast alates kasutatakse seda peamiselt mälestus- ja ürituste paigana. Seal toimuvad muu hulgas poliitilised pidulikud üritused ning Friedenspreis des Deutschen Buchhandelsi üleandmine.
Mündi valikut mõjutas ka tollase liidumaade sarja kontseptsioon: igal aastal käsitleti liidumaad, kellel oli rotatsiooni korras Bundesrati eesistumine. Hessen valis Paulskirche, sest see on ehitis, millel on nii selge seos liidumaaga kui ka seos Saksamaa põhiseadus- ja demokraatiaajalooga.
Rahvuskogu tuli kokku 18. mail 1848. Sellele eelnesid protestid tsensuuri ja võimukandjate valitsemise vastu ning nõudmised põhiõiguste, poliitilise osaluse ja Saksa rahvusriigi järele. Saadikud määrati üksikute riikide erinevate valimiskordade alusel. Valimised ei vastanud tänapäeva demokraatlikele standarditele: naised jäeti kõrvale ning piirkonniti kehtisid täiendavad piirangud.
1849. aasta märtsis võttis kogu vastu niinimetatud Paulskirche põhiseaduse. See sisaldas põhiõiguste kataloogi ning nägi ette föderaalse Saksa põhiseadusriigi, mille riigipeaks oleks pärilik keiser. Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV lükkas talle pakutud keisrikrooni siiski tagasi. Mitu valitsust ei tunnustanud põhiseadust; Rahvuskogu kaotas oma poliitilise toetuse ja saadeti lõpuks laiali. Saksamaa riiklik ühendamine toimus alles 1871. aastal teistsugustes poliitilistes tingimustes.
Frankfurti õhurünnakute ajal põles Paulskirche 1944. aastal täielikult maha. See ehitati lihtsustatud kujul uuesti üles ja avati 1948. aastal, Rahvuskogu sajandal aastapäeval, taas. Sellest ajast alates kasutatakse seda peamiselt mälestus- ja ürituste paigana. Seal toimuvad muu hulgas poliitilised pidulikud üritused ning Friedenspreis des Deutschen Buchhandelsi üleandmine.
Mündi valikut mõjutas ka tollase liidumaade sarja kontseptsioon: igal aastal käsitleti liidumaad, kellel oli rotatsiooni korras Bundesrati eesistumine. Hessen valis Paulskirche, sest see on ehitis, millel on nii selge seos liidumaaga kui ka seos Saksamaa põhiseadus- ja demokraatiaajalooga.