CC 174 2014
Coincard
UNC/BU
Coincard
Kreeka · Domenikos Theotokopoulos (El Greco) 400. surma-aastapäev
Tiraaž7 500
Väljalaskehind5,00 €
Väljalaskekuupäev24. sept 2014
PakendCoincard
ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★
Väljalaske puhul
Münt tähistab Dominikos Theotokopoulos (1541–1614) 400. surma-aastapäeva. Motiivil on kujutatud kunstniku portreed ning taustal tema loomingust pärit, tema maalimistehnikale iseloomulikku inimfiguuri kujutist. Kujutist täiendab tema signatuur „Dominikos Theotokopoulos Epoiei“, aastaarv 2014 ja ringikujuline kreekakeelne kiri tema nime ja eluandmetega.
Motiiv
Mündi sisemisel osal on kujutatud Dominikos Theotokopoulost. Taustal on tema loomingust pärit maalikunstniku tehnikale iseloomulik isikukujutis. Vasakul on graveeritud aastaarv 2014 ja kunstniku allkiri („Dominikos Theotokopoulos Epoiei“), paremal Kreeka riikliku rahapaja tunnus. Motīvi ümber on kreeka keeles ringikujuliselt paigutatud tekst „DOMINIKOS THEOTOKOPOULOS 1541–1614“ ja emiteeriva riigi nimi – „KREEKA VABARIIK“.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Dominikos Theotokopoulos on eelkõige tuntud hispaaniakeelse hüüdnime El Greco, „kreeklase“, all. Ta oli pärit Kreetalt, mis kuulus tollal Republik Venedigile. Seal sai ta maalikunstniku väljaõppe Kreeta ikoonimaalitraditsioonis. See ühendas Bütsantsist mõjutatud religioossed kujutamisvormid Itaalia renessansi mõjudega. Tema päritolu jäi tema enesemääratluses äratuntavaks: ka pärast Lääne-Euroopasse ümberasumist kasutas ta oma kreekapärast nime.
Kreetalt suundus Theotokopoulos esmalt Veneetsiasse. Sealses keskkonnas, eriti Tiziani ja Tintoretto loomingus, õppis ta kasutama värvi, valgust, ruumi ja liikumises kujutatud figuure. Seejärel viibis ta Roomas, kus puutus kokku manierismiga. See kunstisuund eemaldus kõrgrenessansi tasakaalustatud proportsioonidest ning eelistas keerukaid kompositsioone, ebatavalisi perspektiive ja tugevalt stiliseeritud kehavorme.
Hiljem asus El Greco elama Hispaania Toledosse. Linn oli kiriklik keskus ja pakkus talle arvukalt tellimusi altaritele, kirikutele ja eraisikute palvemaalidele. Tema tuntumate teoste hulka kuulub „Orgazi krahvi matmine“ Santo Tomé kirikus. Selles ühendab ta maise matusestseeni visionaarse taevakujutisega. Tema küpsele loomingule on iseloomulikud piklikud figuurid, intensiivsed värvikontrastid, värelev valgus ja ruumiline mõju, mis ei ole niivõrd looduslähedane, kuivõrd vaimselt ja emotsionaalselt suunatud.
El Greco tegutses oma eluajal eelkõige religioosse maalikunstniku ja portretistina. Hiljem jäi tema isikupärane stiil mõneks ajaks kunstiajaloolisest tähelepanust kõrvale. Alates 19. sajandi lõpust hakati tema loomingut uuesti hindama; modernistlikud kunstnikud nägid tema vormilises vabaduses uute väljendusviiside eelkäijat.
Kreeka jaoks kehastab ta ühtaegu Kreeta-Kreeka kunst traditsiooni ning selle seost Itaalia ja Hispaania kultuuriga. Ümmargune tähtpäev pakkus seetõttu mõistetava võimaluse austada rahvusvaheliselt tuntud Kreeka päritolu kunstnikku käibemündil.
Kreetalt suundus Theotokopoulos esmalt Veneetsiasse. Sealses keskkonnas, eriti Tiziani ja Tintoretto loomingus, õppis ta kasutama värvi, valgust, ruumi ja liikumises kujutatud figuure. Seejärel viibis ta Roomas, kus puutus kokku manierismiga. See kunstisuund eemaldus kõrgrenessansi tasakaalustatud proportsioonidest ning eelistas keerukaid kompositsioone, ebatavalisi perspektiive ja tugevalt stiliseeritud kehavorme.
Hiljem asus El Greco elama Hispaania Toledosse. Linn oli kiriklik keskus ja pakkus talle arvukalt tellimusi altaritele, kirikutele ja eraisikute palvemaalidele. Tema tuntumate teoste hulka kuulub „Orgazi krahvi matmine“ Santo Tomé kirikus. Selles ühendab ta maise matusestseeni visionaarse taevakujutisega. Tema küpsele loomingule on iseloomulikud piklikud figuurid, intensiivsed värvikontrastid, värelev valgus ja ruumiline mõju, mis ei ole niivõrd looduslähedane, kuivõrd vaimselt ja emotsionaalselt suunatud.
El Greco tegutses oma eluajal eelkõige religioosse maalikunstniku ja portretistina. Hiljem jäi tema isikupärane stiil mõneks ajaks kunstiajaloolisest tähelepanust kõrvale. Alates 19. sajandi lõpust hakati tema loomingut uuesti hindama; modernistlikud kunstnikud nägid tema vormilises vabaduses uute väljendusviiside eelkäijat.
Kreeka jaoks kehastab ta ühtaegu Kreeta-Kreeka kunst traditsiooni ning selle seost Itaalia ja Hispaania kultuuriga. Ümmargune tähtpäev pakkus seetõttu mõistetava võimaluse austada rahvusvaheliselt tuntud Kreeka päritolu kunstnikku käibemündil.




