Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 15 2006
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Saksamaa · Schleswig-Holstein, Holstentor
Tiraaž60 000
Väljalaskehind16,00 €
Väljalaskekuupäev3. veebr 2006
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind59,00 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · BU · Blister · Tiraaž 60 000
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Schleswig-Holsteinile. Motiivil on kujutatud linna Lübeck maamärki Holstentor; selle all on kiri „Schleswig-Holstein“. Lisaks on näha graveerija initsiaalid „HH“, rahapaja tunnus, vermimisaasta, kaksteist tähte ja kiri „Bundesrepublik Deutschland“.
Motiiv
Mündi siseosal on kujutatud Holstentor kui Lübecki linna sümbol. Kiri „Schleswig-Holstein“ paikneb värava all mündi siseosa alumises servas. Graveerija initsiaalid „HH“ asuvad mündikujutisest paremal. Mündikujutisest vasakul paikneb vermikoja tunnus, s.t täht „A“, „D“, „F“, „G“ või „J“. Mündi ülemisel välisrõngal on poolkaarekujuliselt kaksteist tähte, mille keskel katkestab rea vermimisaasta „2006“. Kiri „Bundesrepublik Deutschland“ moodustab alumisel välisrõngal poolkaare.
Taustateave teema kohta
See väljalase alustas 2006. aastal Saksamaa 2-eurost seeriat „Bundesländer“. Selles sarjas pidi iga 16 liidumaad olema esindatud ühe iseloomuliku ehitisega. Järjekord lähtus põhimõtteliselt Bundesrati roteeruvast eesistumisest. Schleswig-Holstein oli asjaomasel perioodil Bundesrati eesistujariik ja paiknes seetõttu sarja alguses. Nii sai münt lisaks piirkondlikule seosele ka föderaalpoliitilise tausta: Bundesrat esindab liidumaid föderaalseaduste vastuvõtmisel ja föderaalhalduse korraldamisel ning Euroopa Liidu küsimustes.
Holstentor rajati 15. sajandil Lübecki linnakindlustuse osana. See kindlustas linna läänepoolse maismaateed mööda kulgeva sissepääsu Holsteini suunas. Hilisgooti tellisehitis koosneb kahest ümartornist ja nende vahel paiknevast väravaehitisest. Massiivsed müürid ja välisküljele suunatud suurtükilüngad täitsid kaitsefunktsiooni. Samal ajal näitas rikkalikult kujundatud rajatis Lübecki majanduslikku ja poliitilist tähtsust.
See tähtsus põhines eelkõige Lübecki positsioonil hansakaubanduses. Linn oli Põhja- ja Läänemere vaheline keskne ümberlaadimiskeskus ning täitis Hansas juhtivat rolli. Selle kaupmeeste ja kaubandussidemete kaudu jõudsid Euroopa eri piirkondadesse muu hulgas sool, teravili, kala, puit, kangas ja muud kaubad. Põhja-Saksamaale iseloomulik tellisgootika kujundas arvukaid kirikuid, raekodasid ja kindlustusrajatisi Läänemere piirkonnas.
19. sajandil lammutati suured osad Lübecki kindlustusrajatistest, sest need olid sõjaliselt vananenud ja takistasid linna arengut. Ka värava säilitamine oli mõnda aega vaidluse all. Lübeck kaotas 1937. aastal Groß-Hamburg-Gesetzi tõttu oma riikliku iseseisvuse ja arvati Preisi Schleswig-Holsteini provintsi koosseisu. Pärast Teist maailmasõda kujunes sellest tänapäevane liidumaa. Ehitis seob seega Lübecki iseseisva hansaliku mineviku tema hilisema kuulumisega Schleswig-Holsteini koosseisu.
Holstentor rajati 15. sajandil Lübecki linnakindlustuse osana. See kindlustas linna läänepoolse maismaateed mööda kulgeva sissepääsu Holsteini suunas. Hilisgooti tellisehitis koosneb kahest ümartornist ja nende vahel paiknevast väravaehitisest. Massiivsed müürid ja välisküljele suunatud suurtükilüngad täitsid kaitsefunktsiooni. Samal ajal näitas rikkalikult kujundatud rajatis Lübecki majanduslikku ja poliitilist tähtsust.
See tähtsus põhines eelkõige Lübecki positsioonil hansakaubanduses. Linn oli Põhja- ja Läänemere vaheline keskne ümberlaadimiskeskus ning täitis Hansas juhtivat rolli. Selle kaupmeeste ja kaubandussidemete kaudu jõudsid Euroopa eri piirkondadesse muu hulgas sool, teravili, kala, puit, kangas ja muud kaubad. Põhja-Saksamaale iseloomulik tellisgootika kujundas arvukaid kirikuid, raekodasid ja kindlustusrajatisi Läänemere piirkonnas.
19. sajandil lammutati suured osad Lübecki kindlustusrajatistest, sest need olid sõjaliselt vananenud ja takistasid linna arengut. Ka värava säilitamine oli mõnda aega vaidluse all. Lübeck kaotas 1937. aastal Groß-Hamburg-Gesetzi tõttu oma riikliku iseseisvuse ja arvati Preisi Schleswig-Holsteini provintsi koosseisu. Pärast Teist maailmasõda kujunes sellest tänapäevane liidumaa. Ehitis seob seega Lübecki iseseisva hansaliku mineviku tema hilisema kuulumisega Schleswig-Holsteini koosseisu.