KMK BU

Aastapäev viitab täpsemalt euro sularaha kasutuselevõtule. Raamatupidamisraha ja ühise arvestusühikuna oli euro olemas juba alates 1. jaanuarist 1999. Osalevate riikide rahvusvaluutade vahetuskursid fikseeriti toona tagasivõtmatult ning rahapoliitika ja finantsturud kohandati uuele vääringule. Pangatähed ja mündid jõudsid aga käibele alles 1. jaanuaril 2002.

Sularahale üleminekus osales algselt kaksteist riiki. Lühikese üleminekuaja jooksul asendasid euro pangatähed ja mündid riiklikud maksevahendid, nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Hispaania peseeta. Pankade, kaubanduse, avaliku halduse ja elanikkonna jaoks tähendas see ulatuslikku logistilist ümberkorraldust. Vanad rahavarud tuli käibelt kõrvaldada, uued pangatähed ja mündid jaotada, automaadid ümber seadistada ning hinnad mõlemas vääringus esitada.

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames. Selle poliitilised ja õiguslikud alused loodi eelkõige Maastrichti lepinguga, mis jõustus 1993. aastal. Osalemiseks kehtisid muu hulgas nõuded hinnastabiilsuse, riigi rahanduse olukorra ja vahetuskursside kohta. Euroala rahapoliitika võttis Euroopa Keskpanga juhtimisel üle Euroopa Keskpankade Süsteem. Pärast sularaha kasutuselevõttu liitus euroalaga veel ELi riike; seetõttu osalesid 2012. aastal ühisväljalaskes ka riigid, kus 2002. aastal ei olnud veel euro sularahana kasutusel.

Münt kuulub ühisväljalaskete hulka, mille puhul kasutavad osalevad riigid sama põhimotiivi. Kujundust ei määratud üksnes ametkondlikult: avatud kujunduskonkursi järel valis erialžürii välja viis ettepanekut. Seejärel otsustati avalikul veebihääletusel. Valituks osutus Helmut Andexlingeri kavand; ta oli Münze Österreichi graveerija.

Kümnes aastapäev sobis ühisväljalaskeks, sest sularaha kasutuselevõtt muutus esimest korda igapäevases makseliikluses vahetult nähtavaks ja kõigile euroala elanikele kogetavaks. Ühisväljalase ühendas selle ühise teema mündi endiselt riiklikult kujundatud külgedega.