Ühine mälestusmünt tähistab euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Keskmes on euro tähis, mida ümbritsevad inimeste, finantsmaailma, kaubanduse, tööstuse, energeetika ning teadus- ja arendustegevuse sümbolid: EKP torn, laevad, tehased ja tuulikud. Kujutis viitab euro kasvavale tähtsusele Euroopas ja rahvusvahelises rahasüsteemis.
Motiiv
Mündi keskosas kujutatud euro märk rõhutab, et eurost on saanud Euroopas ja kogu maailmas erakordselt oluline tegur ning et viimase kümne aasta jooksul on see arenenud rahvusvahelise rahasüsteemi ülemaailmseks osaliseks. Euro märgi ümber paiknevad kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (Euroopa Keskpanga torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ paiknevad Euroopa Keskpanga torni kujutise all. Emiteerinud riikide nimed riigikeeles on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Aastapäev viitab europangatähtede ja -müntide käibelelaskmisele 1. jaanuaril 2002. Ühisvaluutana võeti euro kasutusele juba 1. jaanuaril 1999, esialgu siiski üksnes arveldusrahana ülekannete, kontode ja finantstehingute jaoks. Osalevate riikide valuutade vahetuskursid fikseeriti sellest ajast alates pöördumatult. 2002. aasta sularahale üleminekuga kadus esialgu kaheteistkümnes osalejariigis lühikese üleminekuperioodi jooksul maksekäibest suurem osa senisest riiklikust sularahast.
Rahaliidu loomise tingimused olid sätestatud Maastrichti lepingus. Nende hulka kuulusid hinnastabiilsuse, riigivõla, eelarvepuudujäägi, vahetuskursside ja pikaajaliste intressimäärade reeglid. Rahapoliitika läks üle Euroopa Keskpankade Süsteemile; euroala puudutavaid otsuseid teeb Euroopa Keskpanga nõukogu. Ühisvaluuta pidi kõrvaldama vahetuskursiriskid euroalal, hõlbustama hindade võrdlemist ja lihtsustama piiriülest kaubandust. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei võtnud seda kasutusele, mistõttu ei saa Euroopa Liitu ja euroala samastada.
2012. aasta väljaanne kavandati ühise väljaandena: osalevad riigid kasutasid oma riiklikul mündiküljel sama kujutist, millele lisati oma riigi nimi ja vastavad mündimärgid. Nii tähistati üleeuroopalist sündmust mitte üksteisest sõltumatute riiklike kavandite, vaid ühise motiiviga. Sellised ühised väljaanded olid varem ilmunud Rooma lepingute viiekümnendaks aastapäevaks ja majandus- ja rahaliidu kümnendaks aastapäevaks.
Kavandit ei määranud üksnes riigiasutused. Pärast avatud kavandikonkursi korraldamist valis erialžürii välja viis ettepanekut, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud veebis hääletada. Võitjaks osutus Austria graveerija Helmut Andexlingeri kavand. Sündmus sobis ühise käibemündi teemaks, sest 2002. aasta sularahale üleminek muutis euro esimest korda igapäevaelus vahetult nähtavaks ja suurele osale elanikkonnast praktiliselt kogetavaks.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
KMS BU, Thema "Diekirch (Stadt)" mit den acht Kursmünzen sowie beiden 2-€-Gedenkmünzen 2012, Auflage: 10.000 Ex., KMS PP, ebenfalls mit insgesamt 10 Münzen von 1 Cent bis 2 €, Auflage: 2.000 Ex. Im Dezember 2012 gibt Luxemburg ein zweites Proofset heraus, das die sechs 2CCs von 2009 bis 2012 enthält. Von den 10.000 BeNeLux-Sätzen des Jahres 2012 beinhalten 1.000 Sätze irrtümlich die normale 2-€-Kursmünze Belgiens anstatt der belgischen 2CC "10 Jahre EURO-Bargeld".
Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
