Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 106 2012
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Saksamaa · 10 aastat sularahaeuro kasutuselevõtust
Tiraaž168 000
Väljalaskehind22,00 €
Väljalaskekuupäev2. jaan 2012
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Komplekti hind (2 münti)49,00 €
Allika tiraažiandmed: 40000 | 32000
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 40 000
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 32 000
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 32 000
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 32 000
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 32 000
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Kesksel kohal on euro sümbol, mida ümbritsevad inimeste, rahandusmaailma, kaubanduse, tööstuse, energeetika ning teadus- ja arendustegevuse sümbolid: EKP torn, laevad, tehased ja tuuleturbiinid. Helmut Andexlingeri kujundatud motiiv valiti avalikul veebihääletusel; Luksemburgi väljaandel kujutatakse lisaks suurhertsogi portreed kaldpildiefektina.
Motiiv
Mündi sisemuses olev euro sümbol rõhutab, et euro on muutunud Euroopas ja kogu maailmas erakordselt oluliseks teguriks ning arenenud viimase kümne aasta jooksul rahvusvahelise rahasüsteemi üleilmseks osaliseks. Euro sümboli ümber paiknevad kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (Euroopa Keskpanga torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ paiknevad Euroopa Keskpanga torni kujutise all. Emiteerivate riikide nimed nende riigikeeltes on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on selle all vermitud.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Euro sai alguse Maastrichti lepingus kokku lepitud majandus- ja rahaliidust. Osalemise eeltingimusteks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujäägile ja intressimääradele. 1998. aastal asutati Europäische Zentralbank. 1. jaanuaril 1999 võeti euro esialgu kasutusele arveldusrahana; samal ajal fikseeriti osalevate riikide valuutade vahetuskursid pöördumatult. Ülekandeid, finantstehinguid ja riiklikke arveldusi sai juba eurodes teha, samal ajal kui igapäevaelus kasutati endiselt riiklikke pangatähti ja münte.
Euro sularaha tuli 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Senised valuutad, sealhulgas Deutsche Mark, Französischer Franc, Italienische Lira ja Spanische Peseta, kõrvaldati lühikeste üleminekuperioodide jooksul käibelt. Sularahavahetus oli ulatuslik logistiline operatsioon: pangad, kaubandusettevõtted ja automaatide käitajad tuli varustada või tehniliselt ümber seadistada, hinnad tuli näidata kõrvuti ning suured kogused vana sularaha tagasi võtta. Ühisvaluuta pidi hõlbustama piiriüleseid makseid ja hindade võrdlemist ning kõrvaldama valuutakursiriskid rahaliidu piires.
2012. aastaks oli euroala riikide arv kasvanud 17 riigini. Seetõttu olid mitmed emiteerivad riigid kasutanud seda valuutat veel vähem kui kümme aastat. Ühine väljalaskeaasta ei viidanud nende riiklikule kasutuselevõtule, vaid euro sularaha käibelelaskmise algusele tervikuna.
Poliitiliselt ilmus münt pingelisel perioodil. Alates 2009. aastast olid Euroopa riigivõla- ja panganduskriis toonud esile rahaliidu majanduste olulised erinevused. Päästeprogramme, eelarvepiiranguid ja uusi rahaliidu stabiliseerimise vahendeid arutati vastuoluliselt. Ühine väljalase seadis sellele vastukaaluks ühtse rahanduspiirkonna idee.
Sellistes ühisväljalasetes ühendatakse identne kujundikeel vastavate riiginimetuste ja riiklike vermimisandmetega. Juba 2007. ja 2009. aastal olid ilmunud Euroopa tähtpäevadele pühendatud ühised 2-eurose nimiväärtusega mündid. 2012. aasta teema jätkas seda tava ning sobis oma otsese seose tõttu igapäevase maksevahendiga eriti hästi käibemündiks.
Euro sularaha tuli 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Senised valuutad, sealhulgas Deutsche Mark, Französischer Franc, Italienische Lira ja Spanische Peseta, kõrvaldati lühikeste üleminekuperioodide jooksul käibelt. Sularahavahetus oli ulatuslik logistiline operatsioon: pangad, kaubandusettevõtted ja automaatide käitajad tuli varustada või tehniliselt ümber seadistada, hinnad tuli näidata kõrvuti ning suured kogused vana sularaha tagasi võtta. Ühisvaluuta pidi hõlbustama piiriüleseid makseid ja hindade võrdlemist ning kõrvaldama valuutakursiriskid rahaliidu piires.
2012. aastaks oli euroala riikide arv kasvanud 17 riigini. Seetõttu olid mitmed emiteerivad riigid kasutanud seda valuutat veel vähem kui kümme aastat. Ühine väljalaskeaasta ei viidanud nende riiklikule kasutuselevõtule, vaid euro sularaha käibelelaskmise algusele tervikuna.
Poliitiliselt ilmus münt pingelisel perioodil. Alates 2009. aastast olid Euroopa riigivõla- ja panganduskriis toonud esile rahaliidu majanduste olulised erinevused. Päästeprogramme, eelarvepiiranguid ja uusi rahaliidu stabiliseerimise vahendeid arutati vastuoluliselt. Ühine väljalase seadis sellele vastukaaluks ühtse rahanduspiirkonna idee.
Sellistes ühisväljalasetes ühendatakse identne kujundikeel vastavate riiginimetuste ja riiklike vermimisandmetega. Juba 2007. ja 2009. aastal olid ilmunud Euroopa tähtpäevadele pühendatud ühised 2-eurose nimiväärtusega mündid. 2012. aasta teema jätkas seda tava ning sobis oma otsese seose tõttu igapäevase maksevahendiga eriti hästi käibemündiks.