Saksamaa · 10 aastat sularahaeuro kasutuselevõtust

Euro sai alguse Maastrichti lepingus kokku lepitud majandus- ja rahaliidust. Osalemise eeltingimusteks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujäägile ja intressimääradele. 1998. aastal asutati Europäische Zentralbank. 1. jaanuaril 1999 võeti euro esialgu kasutusele arveldusrahana; samal ajal fikseeriti osalevate riikide valuutade vahetuskursid pöördumatult. Ülekandeid, finantstehinguid ja riiklikke arveldusi sai juba eurodes teha, samal ajal kui igapäevaelus kasutati endiselt riiklikke pangatähti ja münte.

Euro sularaha tuli 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes riigis. Senised valuutad, sealhulgas Deutsche Mark, Französischer Franc, Italienische Lira ja Spanische Peseta, kõrvaldati lühikeste üleminekuperioodide jooksul käibelt. Sularahavahetus oli ulatuslik logistiline operatsioon: pangad, kaubandusettevõtted ja automaatide käitajad tuli varustada või tehniliselt ümber seadistada, hinnad tuli näidata kõrvuti ning suured kogused vana sularaha tagasi võtta. Ühisvaluuta pidi hõlbustama piiriüleseid makseid ja hindade võrdlemist ning kõrvaldama valuutakursiriskid rahaliidu piires.

2012. aastaks oli euroala riikide arv kasvanud 17 riigini. Seetõttu olid mitmed emiteerivad riigid kasutanud seda valuutat veel vähem kui kümme aastat. Ühine väljalaskeaasta ei viidanud nende riiklikule kasutuselevõtule, vaid euro sularaha käibelelaskmise algusele tervikuna.

Poliitiliselt ilmus münt pingelisel perioodil. Alates 2009. aastast olid Euroopa riigivõla- ja panganduskriis toonud esile rahaliidu majanduste olulised erinevused. Päästeprogramme, eelarvepiiranguid ja uusi rahaliidu stabiliseerimise vahendeid arutati vastuoluliselt. Ühine väljalase seadis sellele vastukaaluks ühtse rahanduspiirkonna idee.

Sellistes ühisväljalasetes ühendatakse identne kujundikeel vastavate riiginimetuste ja riiklike vermimisandmetega. Juba 2007. ja 2009. aastal olid ilmunud Euroopa tähtpäevadele pühendatud ühised 2-eurose nimiväärtusega mündid. 2012. aasta teema jätkas seda tava ning sobis oma otsese seose tõttu igapäevase maksevahendiga eriti hästi käibemündiks.