Coincard

XXVIII. olümpiaadi mängud toimusid 13. kuni 29. augustini 2004. Athen oli seega pärast 1896. aastat teist korda suveolümpiamängude korralduspaik. 1896. aasta mänge peetakse tänapäevase olümpialiikumise alguseks. Nende korraldamine sai alguse 1894. aastal asutatud Internationales Olympische Komitee tegevusest ja eelkõige prantslase Pierre de Coubertini algatusest. Athenis toimunud kahe olümpiaadi vahele jäi seega 108 aastat.

Athen valiti korralduspaigaks ka seetõttu, et see lõi sideme antiiksete võistlustega. Neid korraldati Peloponnesil asuvas Olympias jumal Zeus auks. Antiikne programm hõlmas jooksu- ja võitlusvõistluste kõrval ka kettaheidet. Kaasaegsed olümpiamängud ei võtnud ajaloolisi võistlusi lihtsalt üle, kuid lähtusid nimede, tseremooniate ja kujundikeele puhul Kreeka antiigist. Selle hulka kuulub olümpiatule süütamine Olympias.

Kujutatud kettaheitja viitab „Diskobolile“, Kreeka skulptori Myroni 5. sajandil eKr loodud skulptuurile. Algne teos oli tõenäoliselt pronksist ega ole säilinud. Kuju on tuntud Rooma marmorkoopiate kaudu. See kujutab sportlast heitele eelneval hetkel, keha kontrollitud pöördliigutuses pingul. Alates olümpiamängude taasasutamisest on seda kujutist sageli kasutatud antiikspordi sümbolina.

Athen sai 2004. aasta korraldusõiguse juba 1997. aastal. Korraldamiseks ehitati või uuendati muu hulgas võistluspaiku ja liiklusühendusi. Mõned võistlused toimusid ajaloolise taustaga paikades: Panathenäisches Stadion, mida oli juba 1896. aastal kasutatud, oli maratoni finišipaik.

Väljalaskel oli ka mündiajalooline tähendus. See oli esimene 2-eurone mälestusmünt pärast seda, kui euro kasutusele võtnud riigid olid selliste riikliku kujundusega käibemüntide emiteerimise lubanud. Sellega ühendati emiteerivas riigis kogu maailmas tähelepanu pälvinud spordisündmus Kreeka rolliga olümpiamängude antiik- ja uusaja ajaloos.