Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 99 2011
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Prantsusmaa · 30 aastat Fête de la Musique
Tiraaž7 646
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev21. juuni 2011
PakendBlister
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind32,00 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab muusikapeo 30. aastapäeva, mida tähistatakse alates 1981. aastast suvise pööripäeva päeval. Motiivil on kujutatud stiliseeritud rõõmsameelset rahvahulka, muusikainstrumenti ja õhus lendlevaid noote ning kirjed „Fête de la MUSIQUE“, „21 JUIN 2011“ ja „30e ANNIVERSAIRE“.
Motiiv
Mündi sisemisel osal on stiliseeritult kujutatud rõõmsat rahvahulka, muusikainstrumenti ja lendlevaid noote, mis väljendavad muusikapeol valitsevat hoogsat meeleolu. Seda muusikapidu tähistatakse Prantsusmaal alates 1981. aastast suvise pööripäeva päeval. Nende kohal on sõnad „Fête de la MUSIQUE“ (muusikapidu) ja kuupäev „21 JUIN 2011“ (21. juuni 2011). Mündi sisemise osa ülemises paremas servas on vermitud sõnad „30e ANNIVERSAIRE“ (30. aastapäev). Alumises osas on emiteerivat riiki tähistavad tähed „RF“.
Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Fête de la Musique sai alguse Prantsusmaa kultuuripoliitika raames pärast 1981. aasta valitsusevahetust. Kultuuriminister Jack Lang ja ministeeriumis muusika ning tantsu eest vastutanud Maurice Fleuret soovisid viia musitseerimise kontserdisaalidest ja teistest väljakujunenud asutustest senisest enam avalikku ruumi. Elanikkonna kultuuritarbimise harjumusi käsitlev uuring oli näidanud, et Prantsusmaal mängis pilli mitu miljonit inimest, kuid paljud neist esinesid avalikkuse ees väga harva.
Ettevalmistused algasid 1981. aastal; esimene üleriigiline üritus toimus 1982. aastal. Kontseptsioon hoiti teadlikult lihtsana: elukutselised ja harrastusmuusikud pidid saama ilma keeruka registreerimismenetluseta esineda tänavatel, väljakutel, parkides, hoovides, raudteejaamades või söögikohtades. Üritused pidid publikule üldjuhul olema tasuta. Sellega taotles kultuuriministeerium kahte eesmärki: innustada inimesi ise musitseerima ning muuta eri muusikastiilid kuuldavaks väljaspool nende tavapäraseid esinemispaiku. Rock, šansoon, klassikaline muusika, džäss, elektrooniline muusika ning piirkondlikud ja Euroopa-välised traditsioonid võisid seejuures kõrvuti eksisteerida.
Prantsuskeelne nimetus sisaldab sõnamängu. „Fête de la Musique“ tähendab „muusikapidu“, kuid kõlab samal ajal nagu üleskutse „Tehke muusikat“. See osalemisele kutsuv põhimõte eristab üritust kindla kavaga keskselt korraldatud festivalist. Omavalitsused ja kultuuriasutused koordineerivad paljudes kohtades küll esinemisi, kuid suur osa toimuvast põhineb kohalikel algatustel.
Prantsusmaa mudeli võtsid hiljem üle arvukad linnad ja riigid. Nii kujunes algselt riiklikust ettevõtmisest rahvusvaheline üritusevorm, mida korraldatakse eri paikades erinevalt. Prantsusmaa jaoks ühendab see sündmus riikliku kultuuripoliitika püsivalt juurdunud igapäevase praktikaga. Seetõttu saab selle valimist münditeemaks põhjendada nii selle üleriigilise tähtsuse kui ka levikuga väljaspool Prantsusmaad.
Ettevalmistused algasid 1981. aastal; esimene üleriigiline üritus toimus 1982. aastal. Kontseptsioon hoiti teadlikult lihtsana: elukutselised ja harrastusmuusikud pidid saama ilma keeruka registreerimismenetluseta esineda tänavatel, väljakutel, parkides, hoovides, raudteejaamades või söögikohtades. Üritused pidid publikule üldjuhul olema tasuta. Sellega taotles kultuuriministeerium kahte eesmärki: innustada inimesi ise musitseerima ning muuta eri muusikastiilid kuuldavaks väljaspool nende tavapäraseid esinemispaiku. Rock, šansoon, klassikaline muusika, džäss, elektrooniline muusika ning piirkondlikud ja Euroopa-välised traditsioonid võisid seejuures kõrvuti eksisteerida.
Prantsuskeelne nimetus sisaldab sõnamängu. „Fête de la Musique“ tähendab „muusikapidu“, kuid kõlab samal ajal nagu üleskutse „Tehke muusikat“. See osalemisele kutsuv põhimõte eristab üritust kindla kavaga keskselt korraldatud festivalist. Omavalitsused ja kultuuriasutused koordineerivad paljudes kohtades küll esinemisi, kuid suur osa toimuvast põhineb kohalikel algatustel.
Prantsusmaa mudeli võtsid hiljem üle arvukad linnad ja riigid. Nii kujunes algselt riiklikust ettevõtmisest rahvusvaheline üritusevorm, mida korraldatakse eri paikades erinevalt. Prantsusmaa jaoks ühendab see sündmus riikliku kultuuripoliitika püsivalt juurdunud igapäevase praktikaga. Seetõttu saab selle valimist münditeemaks põhjendada nii selle üleriigilise tähtsuse kui ka levikuga väljaspool Prantsusmaad.