Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 96 2011
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Belgia · Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev
Tiraaž6 000
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev3. mai 2011
PakendBlister
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind9,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Motiivil on kujutatud Belgia esimese naisarsti Isala Van Diesti ja Belgia esimese naisadvokaadi Marie Popelini portreed, nende nimed ning nende elukutsete sümbolid. Portreede kohal on riigikood „BE“ ning mündimeistri ja rahapaja tunnused.
Motiiv
Mündi siseosas on kujutatud Belgia esimese naisarsti Isala Van Diesti ja Belgia esimese naisadvokaadi Marie Popelini portreed. Portreede all on mõlemal pool aastaarvu „2011” vermitud mõlema naise nimed ning nende elukutsete sümbolid. Portreede kohal on riigikoodi „BE” vasakul ja paremal pool mündimeistri ning rahapaja tunnusmärgid.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Rahvusvaheline naistepäev sai alguse sotsialistlikust naisliikumisest ning võitlusest poliitilise ja sotsiaalse võrdõiguslikkuse eest. Kopenhaagenis toimunud rahvusvahelisel naistekonverentsil tegi Clara Zetkin 1910. aastal ettepaneku tähistada igal aastal korduvat aktsioonipäeva. Esimesed vastavad üritused toimusid 1911. aastal muu hulgas Saksamaal, Austria-Ungaris, Taanis ja Šveitsis. Toonaste nõudmiste hulka kuulusid naiste valimisõigus, juurdepääs avalikele ametikohtadele ja haridusele ning paremad töötingimused. 8. märts kinnistus kindla kuupäevana alles hiljem. Alates rahvusvahelisest naisteaastast 1975 hakkas seda päeva tähistama ka ÜRO.
Isala Van Diest õppis Bernis meditsiini, sest Belgias oli see haridustee talle esialgu suletud. Pärast naasmist pidi ta täitma veel mitu tingimust, enne kui ta arstina tööle lubati. Ta töötas Brüsselis ja ravis muu hulgas naisi, kellel oli sotsiaalse olukorra tõttu arstiabile piiratud juurdepääs. Lisaks osales ta aktiivselt Belgia naisõiguslaste liikumises.
Marie Popelin kaitses 1888. aastal Université libre de Bruxellesis õigusteaduste doktorikraadi. Tema taotlus advokaadina tegutsemiseks lubamiseks lükati siiski tagasi. Kohtud kinnitasid selle otsuse, tuginedes naiste toonasele ühiskondlikule ja õiguslikule seisundile. Juhtum, mida hakati nimetama Popelini afääriks, näitas, et lõpetatud õpingud ei taganud naistele veel võrdset juurdepääsu elukutsele. Seejärel kuulus Popelin Belgia naiste õiguste liiga asutamise juhtivate jõudude hulka. Belgias said naised advokaadina tegutsemise õiguse alles pärast tema surma.
Mõlema eluloo seostamine tähtpäevaga viitab seega konkreetsetele takistustele, mille vastu varane naisliikumine võitles: kõrgharidusest, reguleeritud elukutsetest ja avalikus elus osalemisest tõrjumisele. Samal ajal tuletab teemavalik meelde, et poliitilised õigused ja kutsealane võrdõiguslikkus kehtestati Belgias järk-järgult ja eri aegadel.
Isala Van Diest õppis Bernis meditsiini, sest Belgias oli see haridustee talle esialgu suletud. Pärast naasmist pidi ta täitma veel mitu tingimust, enne kui ta arstina tööle lubati. Ta töötas Brüsselis ja ravis muu hulgas naisi, kellel oli sotsiaalse olukorra tõttu arstiabile piiratud juurdepääs. Lisaks osales ta aktiivselt Belgia naisõiguslaste liikumises.
Marie Popelin kaitses 1888. aastal Université libre de Bruxellesis õigusteaduste doktorikraadi. Tema taotlus advokaadina tegutsemiseks lubamiseks lükati siiski tagasi. Kohtud kinnitasid selle otsuse, tuginedes naiste toonasele ühiskondlikule ja õiguslikule seisundile. Juhtum, mida hakati nimetama Popelini afääriks, näitas, et lõpetatud õpingud ei taganud naistele veel võrdset juurdepääsu elukutsele. Seejärel kuulus Popelin Belgia naiste õiguste liiga asutamise juhtivate jõudude hulka. Belgias said naised advokaadina tegutsemise õiguse alles pärast tema surma.
Mõlema eluloo seostamine tähtpäevaga viitab seega konkreetsetele takistustele, mille vastu varane naisliikumine võitles: kõrgharidusest, reguleeritud elukutsetest ja avalikus elus osalemisest tõrjumisele. Samal ajal tuletab teemavalik meelde, et poliitilised õigused ja kutsealane võrdõiguslikkus kehtestati Belgias järk-järgult ja eri aegadel.