2 eurot briljantlõige/BU

Erasmus oli pärit Rotterdamist, kuid elas pikema aja jooksul muu hulgas Pariisis, Englandis, Löwenis, Baselis ja Freiburg im Breisgaus. Nii kuulus ta üle-euroopaliselt seotud õpetlaste maailma, kus raamatud, kirjad ja ideed liikusid üle poliitiliste ja keeleliste piiride. Ta kirjutas peamiselt ladina keeles, oma aja ühises teaduskeeles. Lisaks enda kirjutistele avaldas ta antiikautorite ja kristlike tekstide kommenteeritud väljaandeid. Tema kreekakeelse Uue Testamendi väljaanne pidi võimaldama algallikate täpsemat uurimist.

„Narruse kiitus“ valmis Inglismaal viibimise ajal ja on pühendatud Erasmuse sõbrale Thomas Morusele. Ladinakeelne pealkiri „Moriae encomium“ sisaldab ühtlasi tema nimega seotud sõnamängu. Tekstis esineb narrus isikuna ja peab kõne enda kiituseks. Seejuures näitab ta, kui tugevalt kujundavad inimkäitumist enesearmastus, edevus, enesepettus ja ühiskondlikud konventsioonid.

Satiir on suunatud paljude rühmade vastu, sealhulgas õpetlaste, vürstide, õukondlaste, orduliikmete, jutlustajate ja teoloogide vastu. Eriti teravalt käsitleb Erasmus religioosset välist külge, sisutut õpetatust ja kiriklike ametite kuritarvitamist. Teos ei ole siiski lihtne rünnak religiooni vastu. Pilke taga on tema ettekujutus kristlusest, mis peaks juhinduma isiklikust vagadusest, haridusest ja Kristuse eeskujust.

Erasmus kritiseeris kiriku väärnähtusi, kuid ei ühinenud reformatsiooniga. Martin Lutheriga sattus ta vaba tahte küsimuse üle avalikku vaidlusse. Tema vahendav hoiak asetas ta usutunnistuslike leeride vahele.

Madalmaade jaoks pakkus Erasmus põhjust, mis seob rahvusliku päritolu ja Euroopa vaimse ajaloo. Tema piire ületav eluviis, ladinakeelne looming ja mõju eri maades sobivad samuti euro käibemündi euroopaliku olemusega.