KMK BU

Koostöö sai alguse Kesk- ja Ida-Euroopa poliitiliste ning majanduslike muutuste ajal pärast kommunistliku võimu lõppu. Ungari linnas Visegrád toimunud kohtumisel leppisid Tšehhoslovakkia president Václav Havel, Poola president Lech Wałęsa ja Ungari peaminister József Antall kokku tihedamas kooskõlastamises. Seetõttu räägiti algul ka „Visegrádi kolmnurgast“. Alles pärast Tšehhoslovakkia rahumeelset jagunemist kaheks iseseisvaks riigiks 1993. aastal kujunes koostöö praegusele nelja osalejaga kujule.

Keskenduti demokraatlike institutsioonide ja turumajanduslike struktuuride ülesehitamisele ning osalevate riikide naasmisele Euroopa ja Atlandi-ülestesse ühendustesse. Selleks kooskõlastasid nad poliitilisi seisukohti, toetasid üksteist reformide elluviimisel ning tegid koostööd majanduse, taristu, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Poola, Tšehhi ja Ungari ühinesid NATO-ga 1999. aastal, Slovakkia järgnes 2004. aastal. Samal aastal said kõik neli riiki Euroopa Liidu liikmeks.

Nimetus viitab ka keskaegsele valitsejate kohtumisele Visegrádis. Seal kogunesid 1335. aastal Böömimaa, Poola ja Ungari kuningad, et lahendada poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. Ajalooline kohanimi lõi seega seose varasemate Kesk-Euroopa piirkondliku koostöö vormidega.

Visegrádi grupp ei ole kindla haldusaparaadiga rahvusvaheline organisatsioon. Selle tegevus põhineb peamiselt korrapärastel kohtumistel, vahelduval eesistumisel ja valitsustevahelisel kooskõlastamisel. Alaline asutus on Bratislavas asuv Rahvusvaheline Visegrádi Fond. See toetab muu hulgas piiriüleseid ettevõtmisi kultuuri, teaduse, hariduse ja kodanikuühiskonna valdkonnas.

Slovakkia jaoks andis aastapäev põhjust meenutada nii Kesk- ja Ida-Euroopa ümberkorraldamist pärast 1989. aastat kui ka oma teed Euroopa ja Atlandi-ülestesse struktuuridesse. Mündi väljaandega paigutatakse piirkondlik koostöö seega Euroopa integratsiooni laiemasse konteksti.